Isaac Newton (Vida Press)Foto: Vida Press
Ilm
1. aprill 2017, 12:37

Tuline iseloom: noor Newton ähvardas ema ja kasuisa põlema panna (4)

Oma isast, kes kandis samuti nime Isaac Newton, jäi füüsika- ja matemaatikageenius ilma juba kolm kuud enne sündi. Kasuisa Barnabas Smithi vihkas poiss tuliselt ja pidas ka ema peale vimma. Nimekirjas, kuhu ta tähendas 19aastasena üles oma senised patud, märkis Newton: "Ähvardasin, et pistan isa ja ema Smithi koos oma majaga põlema."
SÜNNIMAJA: Woolsthorpe’i mõis Inglismaal Lincolnshire’is Woolsthorpe-by-Colsterworthi külakeses, kus Newton sündis, seisab siiani püsti. See joonistus on pärit 19. sajandist. (Vida Press)

Isaac Newton sündis Juliuse kalendri järgi jõulupäeval, 25. detsembril 1642 (uue kalendri järgi 4. jaanuaril 1643), tunnike või kaks pärast südaööd. Nooblit päritolu Newton tuli ilmale Woolsthorpe’i mõisas Ida-Inglismaa külakeses Woolsthorpe-by-Colsterworth. Enneaegsena sündinud Isaac oli ema Hannah Ayscoughi väitel nii pisike, et mahtunuks ära umbes liitrisesse kruusi.

Kui Newton oli kolmene, abiellus tema ema minister Barnabas Smithiga ning jättis poja oma emapoolse vanaema Margery Ayscoughi hoole alla. Newtoni läbisaamine kasuisaga oli halb ja vaenulikkust tundis ta ka ema vastu. Newtoni ema sai teises abielus kolm last.

Näitas koolikiusajale koha kätte

12aastane Newton hakkas õppima Granthamis King’s Schoolis, kus omandas ladina ja kreeka keele ja sai tugeva teadmistepõhja matemaatikas, ent kui ta oli 16, võttis teist korda lesestunud ema ta koolist ära ja püüdis poisist kodukülas taluperemeest teha.

Koolidirektor Henry Sto­kes veenis Newtoni ema, et andekas õpilane peab saama koolitee lõpuni käia. Newtonit kannustas koolis hiilgavaid hindeid saama soov ühele kiusajast koolikaaslasele koht kätte näidata. Peamiselt paistis ta kooliajal silma päikesekellade ja tuuleveskimudelite ehitamisega.

19aastasena pääses Newton õppima Cambridge’i Trinity kolledžisse oma onu William Ayscoughi soovitusel, kes oli samuti seal õppinud. Algul tuli Newtonil õppemaksu tasuda, täites toapoisi kohustusi. Kolme aastaga tõestas ta end sedavõrd, et sai stipendiumi, mis võimaldas tal veel neli aastat õppida ja omandada magistrikraad.

Seejärel jäi ta Trinitysse uurijaks ja õppejõuks. Tollal sai enamik teadustöötajaid pühitsetud preestriks, kuigi Briti monarhia taastamise ajal polnud see sunniviisiline ja piisas kinnitusest, et järgitakse Inglise kirikut.

1675. aastaks oli olukord siiski muutunud nii teravaks, et Newtonilt, kes pidas 1669. aastast Trinity kolledži direktori ametit, nõuti preestriks hakkamist ja tema usuleiged vaated segasid teaduskarjääri. Tänu kuningas Charles II spetsiaalsele loale pääses Newton viimaks siiski preestriks hakkamisest.

Kiindus poolõe tütresse

Kuigi jumalasulast temast ei saanud, ei võtnud Newton ka ealeski naist. Vaimulik ja üks arheoloogia rajajaid William Stukeley kinnitas küll Newtoni surma-aastal tohter Richard Meadile, et Newton oli kord kihlatud.

Valgustusfilosoof Voltaire, kes viibis Newtoni matuste ajal Londonis ja mõningatel andmetel ka teadlase ärasaatmisel, on oma Inglismaal kirjutatud teoses "Filosoofilised kirjad" maininud, et Newton ei andnud tavapärastele kirgedele ja nõrkustele järele ega olnud kunagi ühegi naisega lähemas vahekorras.

Küll aga kiindus Newton oma poolõe tütresse Catherine Bartonisse, keda pidas suurepäraseks vestluspartneriks. Kui Newton 1696. aastal Londonisse kolis, seadis ka Catherine end tema juures sisse ja toimetas majas perenaisena.

Säilinud on soe kiri, mille Newton Catherine’ile saatis, kui too rõugeid põdes – ennast "väga armastavaks onuks" nimetanud teadlane soovis neiule kiiret paranemist ja jagas soovitusi, kuidas tõvega võidelda.

Surma eel elas Newton Winchesteris Cranbury Parkis oma nõo ja tolle abikaasa juures. Viimastel aastatel loovutas ta suure osa oma pärandusest sugulastele ja suri 1727. aastal testamendita.

Kui pärast surma Newtoni juukseid uuriti, leiti neist elavhõbedat – ilmselt oli see tema alkeemiliste katsetuste tulemus. Elavhõbedamürgistus võib selgitada Newtoni veidrat käitumist, mida pereliikmed ja tuttavad hilisemas elus tema juures täheldasid.

Isaac Newton (Vida Press)