Toidulõhnad võivad merelinde meelitada ohtlikke pakendeid sööma (2)

Olgu see praeliha või õunapirukas, toidu lõhn on vastupandamatu. Nagu inimestelgi, nii on ka mõnedel merelindudel sarnane reaktsioon toidu lõhnale. On kindlad aroomid, mis nende ajudele märku annavad, et läheduses ootab eine. Kuid mida rohkem plast-, kile- ja muid pakendeid merre jõuab, seda rohkem saab see lõhnataju petta.

Zooloog Gabrielle Nevitt räägib, et lindudele nagu albatrossid ja tormilinnud on lõhn oluline. Et toitu leida, loodavad need linnud tunda lõhnu, mis tulevad keemilisest ainest nimega dimetüülsulfiid ehk DMS. "Meile, inimestele, meenutab see pisut vetikate või austrite lõhna," selgitab Nevitt. Lindudele meenutab see õhtusöögi lõhna.

Varasemad uuringud on näidanud, et teatud tüüpi plankton ja muud eluvormid võivad merevette sattunud pakenditel kasvama hakata. Nevitti ja tema kaaslaste uuringud näitavad, et sellel ja lindude kombel pakendeid sööma hakata on seos. Teadlased kinnitasid poide külge võrkkotid, mis olid täidetud plastikust helmestega. Kui nad võrgud hiljem välja tõmbasid, olid helmed limaga kaetud. Ja sellel limal oli nõnda tugev DMS-i lõhn, et lindudel oleks suisa võimatu seda mitte tunda.

Ka mereteadlane Alistair Dove, kes ise uuringust osa ei võtnud, usub, et töö tulemused on tõsiseltvõetavad ja tõsised. Tema uurib suuremaid mereelukaid, kes samuti toidulõhnaliste pakendite süül hukkuvad. "Kui tahame tõepoolest mõista seda, kuidas meie tegevus ookeanielu mõjutab, peame ennast loomade olukorda panema ja üritada kogeda seda, kuidas ookeani muutumine neid mõjutab," selgitab ta.

Kahjuks ei ole enam suurt midagi teha pakenditega, mis juba on maailmamerre jõudnud. Ainus, mida inimesed teha saavad, on hoolitseda selle eest, et kahjulikke pakendeid sinna rohkem ei satuks. "See on meie kõigi pingutus," ütleb Dove. "Valitsused, ettevõtted, looduskaitseliikumised ja tarbijad. Et see asi saaks korda."