Kui igal aastal oleks munadepühad sama soojad, nagu 2000. aastal, siis hakkaks vetelpäästjate hooaeg õige varaFoto: STANISLAV MOSHKOV
Aleksander Pihlak 15. aprill 2017 15:38
Riigi ilmateenistuse Facebooki leht avaldas statistika Eesti ilma kohta munadepühadel läbi 67 aasta.

Kuna munadepühad on liikuvad pühad ja neid peetakse vastavalt aastale märtsis või aprillis, siis on selge, et ilmastik neil pühadel võib varieeruda seinast seina.

Tuleb välja, et 1956. aasta lihavõtetel võis Eestis kahes kohas lume kõrguseks mõõta 62 sentimeetrit. 44 aastat hiljem aga sillerdas päike ja inimesed võisid rahumeeli kütte välja võtta, sest temperatuuriks oli pea 23 kraadi. Kliimasoojenemine? Või juhus?

Ajaliselt oli aga kõige rohkem päikest 2011. aasta munadepühadel, kui Sõrves oli võimalik 14,6 tundi valguse pealt elektrit kokku hoida. Päikesevabad pühad on esinenud kahel korral. 

17 aastast 67st on kõnealused pühad möödunud lumiselt, kuid kõikjal oli lumi maas vaid neljal aastal. 24-l korral ei sadanud aga piiska vihma ka mitte. Vihmaseimad pühad olid seevastu 1994. aastal, kui mõõdetud sai 18,44 mm.

Nagu ikka, siis külmarekord on mõõdetud Jõgeval ja seda oli 1942. aastal tervelt 18,5 kraadi miinust.