Üle 30 auto avariis: hooldamata tee, must jää, vale kiirus, väike pikivahe (28)

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve keskuse juht Hannes Kullamäe selgitab, et täna Tallinna ringteel juhtunud õnnetused toimusid mitme asja koosmõjul. “Üks põhjustest oli ebapiisav pikivahe. Teine, millega inimesed ei olnud arvestanud: tee ilmastikuolud olid muutunud,” ütleb Kullamäe, et nähtavust piiras udu ja teed kattis must jää. Kolmanda tegurina toob ta välja vale sõidukiiruse.

Kullamäe lisab: “Kui ilmastiku- ja teeolud on muutlikud, siis tuleb sõidukiirus valida vastavalt sellele, et mistahes takistuse või ohu korral suudaks auto peatuda või ümber keerata, et õnnetusse mitte sattuda.” Ta kirjeldab, et nii mõnelgi autol on all juba suverehvid, millega nii kiiresti pidama ei saa.

Ühes Maanteeametiga on otsustatud pikendada talverehvide kasutusaega kuni seitsmenda maini. “Kui ilmaolud ei muutu, siis kindlasti pikendame veel,” ütleb ta, et täiendavaid otsuseid võidakse teha järgmise nädala jooksul.

“Annakski inimestele sõnumi: vaadake-mõelge, kui hommikul välja lähete. Kui väljas on ikka null, siis võib arvestada, et teed on libedad ja kohalejõudmine võib võtta natuke rohkem aega,” soovitab Kullamäe.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard ütleb, et inimesed on harjunud igapäevaseid vahemaid läbima eeldatava ajagraafiku alusel, üldiselt väga napi varuga. “Teine asi on see, et kui keegi läheb uude kohta: kasutab Google Mapsi või midagi muud, siis sealt antakse ette, et kuluv aeg on selline. Inimesed teevad selle järgi arvestuse ja hoiavadki tempot, mis ette antakse,” kirjeldab Meinhard, et kui inimesed teavad, kui palju sõiduks kulub, valivad nad kiiruse, mis lubaks jääda eesmärgiks seatud ajaraami.

“Kindlasti mõjutab mingeid inimesi ka see, kuidas teised liiklevad: olenemata kiirusest püütakse sageli ilmtingimata teistega samas tempos püsida,” selgitab liikluspsühholoog ja lisab, et olude muutustes on siiski mõistlik hoog maha võtta ja valida oludele sobilik tempo.

Osaühingu Autosõit juhatuse liige Indrek Madar ütleb, et kui väljas on udune ja libe, tuleb sõidukijuhil arvestada, et nähtavus on halb ja haardumine rehvi ja tee vahel on väiksem kui kuiva ilmaga.

“Kui autol on hommikul esiklaas jääs ja seda on vaja kraapida, siis see on juba esimene tunnusmärk, et ka tee võib olla libe,” ütleb Madar ja lisab, et ilmastikuolud võivad aga muutuda kõigest mõne kilomeetriga. “Kui me nägime tänahommikust olukorda, siis tundub, et libedaks olid läinud põldude vahelised teelõigud kuhu tekkis must jää, toob ta näite. Asulasisestel teedel oli teekate kohati lausa kuiv ja libedust ei esinenud." Mida autojuhtidele soovitada? "Soovitada peale tähelepanelikkuse midagi muud on keeruline. Tuleb üle elada see heitlike ilmastikuoludega kevad ja arvestada, et võib olla libe," ütleb Madar.

Maanteeameti põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa selgitas, et Tallinna ringtee piirkonnas tegi teehooldaja patrullsõite, aga libedusetõrjet ei teinud. “Oleme palunud hooldajalt kirjaliku selgitust tänaste sündmuste kohta ning nende laekumisel analüüsime, kas teehoolde nõuetest lähtuvalt jäeti midagi tegemata või mitte,” ütles Randmaa ja avaldas kahetsust avariide toimumise üle.

Must jää võis tekkida udust

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Taimi Paljak selgitab, et eilse udu puhul oli tegemist radiatsiooniudu ehk jahtumisuduga. “Tekib see siis, kui temperatuur langeb, niiskust on piisavalt ja tuul on nõrk,” selgitab ta. Paljak lisab, et salakaval must jää tekib siis, kui teepind on märg. “Aga samas võib ta tekkida sellest samast udust: see niiskus, mis on, kondenseerub teepinnale ja külmub,” ütleb ta, et eile hommikul olid väljas miinuskraadid.

Teele moodustuv jääkiht on aga nii õhuke, et silmaga seda ei näe ning Paljaku arvates ei osanud autojuhid sellise peidetud ohuga arvestada. “Kui temperatuur on miinuses ja on tihe udu, siis tuleks kindlasti arvestada ka sellega, et teepind on libe.”

Sünoptik annab hoiatuse ka homseks: “Tuleb tugeva tuulega, sajuga [ilm]. Just päevasel tuleb ka lörtsi Saartel, Lääneservas, Põhja-ja Loode-Eestis. Liiklustingimused on Lääne- ja Põhja-Eestis väga nirud,” selgitab Paljak, et sajust tingituna on nähtavus halb ning lörtsi tõttu võivad olla teeolud kehvad.

Sooja kevadet veel oodata pole. Paljak kirjeldab, et järgmisel nädalal jääb keskmine päevane temperatuur kümne kraadi ligi. “Siis on juba märksa soojem, aga see ei tähenda püsivat ja pidevat [temperatuuri] tõusu. Kindlasti tuleb veel ette muutlikku, heitlikku ilma.”