Riigikogu lükkas karusloomakasvanduste sulgemise seaduseelnõu tagasi (44)

Leiti, et juhul, kui ettevõte täidab loomade pidamise heaolunõudeid, siis põhjust karusloomakasvanduste keelustamiseks ei ole. Kuna karusloomakasvandustes ei saa tagada ei loomade heaolu ega pidamise nõudeid, on MTÜ Loomuse hinnangul selline seisukoht problemaatiline nii riigile kui ka karusloomakasvatajatele. 

“Kuna karusloomafarmidele käib heaolunõuete täitmine üle jõu ja loomade heaolu ei saa tagada isegi pidamisnõuete karmistamisega, võib karusloomafarmide keelustamine tulla isegi varem kui kümne aasta pärast. Samuti on teema üles võetud Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et farmide keelustamise protsess ja kampaania nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub veelgi intensiivsemalt,” rääkis Loomuse juht Kadri Taperson. 

Loomade eestkostjad toovad välja, et lisaks tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, et noorematele põlvkondadele läheb loomade heaolu järjest enam korda. “Seega ühiskondlik surve kasvab veelgi ja muudatusi tuleb ilmselt rohkem kui praegused riigikogulased ette oskavad näha,” ütles Taperson. “Kindlasti saab ka sügiseste valimiste eel saab noorte valijate jaoks üheks võtmeküsimuseks see, kuidas poliitikud suhtuvad loomadesse ja loodusesse.”

"Kahju, et karusloomakasvatuse keelustamise eelnõu menetlusest välja langes, aga olen positiivselt üllatunud, et karusloomade kaitsmist toetas 24  saadikut, mis on kümme riigikogulast rohkem kui oli eelnõu algatajaid,“ kommenteeris selle teema parlamendisaali toonud sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre, kes lubas selle teemaga kindlasti edasi tegeleda. "Juba meie eelnõu arutamine Riigikogus on suur samm ja avab arutelusid loomade õiguste üle,“ on Pilvre optimistlik. "Keegi ei suuda mind ümber veenda: loomade piinamine, et saada kätte nende kasukas, tuleb lõpetada,“ kinnitas Pilvre ja lisas: "Karusnahatootmine pole Eestis olnud rahvuslik traditsiooniline tegevusala, et seda reliktina, mälestusena muistsetest aegadest, säilitada."

Karusloomakasvatuse lõpetamise seaduseelnõu algatajateks olid parlamendi koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikud Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Jaanus Karilaid, Oudekki Loone, Liina Kersna, Inara Luigas, Heidi Purga, Heimar Lenk, Rainer Vakra, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Eerik-Niiles Kross ja Lauri Luik.

Kantar Emori poolt detsembri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on seni kogunud ligi 41 000 allkirja (https://www.change.org/p/parliament-of-estonia-end-fur-farming-in-estonia).

Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa ja USA.

Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt päevakorras Belgias, Saksamaal, Tšehhi Vabariigis ja Luksemburgis.