Lagled leiavad kevadrändel peatuspaiga üha rohkem Põhja-Eestis (1)
“Eestist läbi rändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ selgitas maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito pressiesindaja teatel.
Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.
“Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel," rääkis Leito ja lisas, et see tulemus on lähedane viimaste aastakümnete keskmisele laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000-160 000.
Aivar Leito sõnul rändab Eestist kevadel ja sügisel läbi kokku ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel.
Kommentaarid