Ilmatargad paljastavad, mis ootab ees jaanilaupäeval: suve ikka saab, sekka tugevat tuult ja äkk-pauke! (33)

Paljudele eestimaalastele teeb ilm muret: kahe nädala pärast peaks algama suvi, aga ilm on endiselt heitlik ja ettearvamatu. Ilmatargad pakuvad kärsitutele tröösti.

Metsavana tiitlit kandev Arvo Saidla on juba üle 40 aasta loodust jälginud. Raplamaal Koikse külas elav mees ennustab ilma loodusmärkide ja loomade, lindude, putukate, aga ka puude ja põõsaste järgi.

Mees pole praegusest ebastabiilsest ilmast üldsegi rabatud. Ta ütles aprilliski Õhtulehele, et ei näe põhjust, miks peaks juuni algus soe olema.

Jaanipidulised sombust ilma kartma ei pea, küll aga lubab tark tavalisest rohkemat jahedust ja sooja vaid kuni 20 pügalat. "Heitlik ilm jätkub juunikuuski ja jaanilaupäev tuleb tuuline. Ma ei oska küll terve Eesti kohta öelda, aga mõnel pool võib sadada vihma. Küll pikapeale ka see suvi tuleb," rahustab Metsavana.

Ka põllumehed ei pea oma saagi pärast muretsema. "Viljakoristuse ajaks saab ilm korda. Praegune niiskus ja jahedus seda ei sega. Kui kord juba soojaks läheb, siis teeb selle niiskuse tasa."

Meie suvi ei tule ka nii külm, et sellepärast peaks lõunamaatuusiku jaoks raha kõrvale panema. "Seda ma ei soovitaks. Aga praegu pole paraku midagi teha ja peame leppima sellise ilmaga." Aga kumb siis ikkagi annab meile sooja ja päikeselist ilma – kas juuli või august?

"Mõlemad! Nii juuli kui ka august, aga minu arvates juulis ei ole isegi nii palju rannailma kui augustis. Muidugi tuleb ette ka selliseid nädalasi äkk-pauke," põrutab Metsavana.

Suvi tuleb tavalisest jahedam

Tartu ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur ja doktor Marko Kaasik ütleb Õhtulehele neljapäeval värskelt tehtud prognooside valguses, et tulev suvi paistab jahedapoolne. "Jaanipühade ajaks veel täpset prognoosi anda ei saa, aga paaril lähinädalal on oodata vihmase ja päikeselise ilma kiiret vaheldumist.

Vihmaga on päevatemperatuurid 15–20 kraadi, päikesepaistega 20–25 kraadi. See on meie kliimas tegelikult üsna tavapärane juuniilm. Sajab mõnevõrra rohkem kui tavaliselt, aga see on loodusele ja põlluharijale praegu ainult kasuks, sest väga kuiv talv ja kevad on jätnud veekogud madalaks ja taimed kiduma.

Praegu paistab, et suve teine pool tuleb pigem kuivapoolne, seega on lootust normaalsele saagile," lubab Kaasik.

"Näib, et Eesti inimeste mõttemaailma on palju mõjutanud 2010.–2014. väga soojad suved, mille sarnaseid nii palju järjest varasemast ajast ei olegi teada. Kliima soojenemine siiski nii kiiresti ei toimu, et suved selliseks jääkski.

Selle aasta kevad ja suve algus on jahedapoolne, aga varasemate aegadega võrreldes kindlasti mitte ekstreemselt külm. See on küllaltki normaalne Eesti ilm," ütleb ta.

Kaasik selgitab, et ta ei tegele ilma vaatlemise kui sellisega. "Prognoosimine ei eelda ise "käed küljes" vaatlemist. TÜ füüsikahoone katusel on küll automaatvaatlusjaam, kuid seda käitavad teadur Sander Mirme ja dotsent Piia Post.

Prognoosin veebis vabalt saada olevate ilma modelleerimise produktide põhjal, prognoosimiseks vajalikud teadmised kuuluvad mu erialasesse haridusse, olles lähedalt seotud mu põhilise tööalase tegevusega. Võib öelda, et eriala populariseerimine ja seega ikkagi minu töö osa," ütleb ta.

Õhusoojanäit sõltub ilmajaama asukohast

Klimatoloog Ain Kallise sõnul sõltub Eesti rannikualade mõõdetav õhutemperatuur sellest, kus temperatuuri täpselt mõõdetakse. "Iga poolkilomeeter–kilomeeter rannast annab hoopis teistsuguse pildi," ütleb Kallis.

Kuressaare õhutemperatuuri on mõõdetud pikalt Roomassaare poolsaarelt, mis asub piltlikult öeldes meres. See tähendab, et mõnel juhul on suvine mõõdetud temperatuur märkimisväärselt jahedam, kui see tegelikult päikesepealinnas Kuressaares on.

"Kui inimene, kes soovib tulla Saaremaale puhkama, näeb, et siin on vaid 18 kraadi, kuigi meie teame, et siin on näiteks 26 kraadi, siis selgelt see mõjutab tema valikuid ja jätab meist kui turismisaarest võib olla teise mulje, kui me tahaksime," rääkis Kuressaare linnapea Madis Kallas ajalehele Meie Maa esmaspäeval, kui Kuressaares avati uus ilmajaam.

Klimatoloog Ain Kallise sõnul on saarerahva murekoht tõesti see, et ilmajaamad on suuresti rannikul. "Riiki huvitab rohkem see, mis toimub merel. See on seotud rahvusvaheliste kohustustega," selgitas Kallis. Samas peaksid kuressaarlased olema tänulikud just Roomassaare ilmajaamale, sest viimane tõi neile päikesepealinna tiitli.

"Kuressaare on päikesepealinn ainult tänu sellele, et ilmajaam asub Roomassaares. Linnas oleks pilvi tunduvalt rohkem," sõnas Kallis. Sarnaselt Kuressaarega, kus mõõdetud ja tegelikud temperatuurid on erinevad, kehtib see ka teiste mereäärsete kuurortide kohta.

"Kui on kuurortlinn, siis peaksid andurid ja sensorid olema päris rannas. Siis saavad turistid aktuaalsed temperatuurid."

Üheks näiteks saab tuua Narva-Jõesuu, mille temperatuuri mõõdetakse praegu Narva lähedalt. Aastatel 2000–2013 paiknes ilmajaam Jõesuus.

Ilmavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul tulebki sõltuvalt ilmajaama asukohast ette erinevusi ja need ei ole seotud ainult õhutemperatuuriga. "Temperatuuri mõjutab see, kas mõõtmisi tehakse lagedal alal või mitte, kõrgendikul või hoopis orus, kaugus veekogust jne.

Vahel on ka nii, et ilmajaam on esialgu rajatud linnast välja, kuid aja jooksul on linn laienenud ja ilmajaam jääb juba linna territooriumile. Linnakliima aga on täiesti eraldi teema," ütles Krabbi.

Kuuse-taadi viimane ennustus: tuleb palav suvi

Igaveste ilmaveskite juurde lahkunud Põlvamaa ilmatark Ilmar Kuus ehk Kuuse-taat lubas oma viimases ennustuses sooja vihmata suve.

"Tänavune keskmine temperatuur tuleb kõige kõrgem, soojakraadid võivad jääda +25…30 kraadi vahele," ennustas Kuuse-taat, kes võrdles tulevat suve 2014. aasta omaga, kui 40 päeva jooksul püsis temperatuur ligikaudu 30 kraadi juures.

"Kui nüüd ka sünoptikud kurdavad, et ilm on hukas ja seda ei saagi kuigi kaugele ette näha, siis kas nad on üldse kunagi seda suutnud? Ehk kuidagi kolm-neli päeva.

Rohkem ei luba ükski nende kasutatav meetod ega tohutu statistika. Ometi on ilmastikuvallas kindel kord ja loogika. Teavad, kes seda tähele panevad, liigliha välja sõeluvad ja oma mõistusega järeldusi teevad."