Ilm

Pulmad ja matused: jaaniuss särab eluõhtul, surres peagi pärast paaritumist (3)

Rainer Kerge, 22. juuni 2017 04:00
PARAS PAAR: Tiibadega ehk pealmine ehk parempoolne on isane. Teine putkas on emane jaanimardikas. Foto: Urmas Tartes

Kaks suve elab jaanimardikas vastsena, sööb tigusid ja kosub. Siis nukkub. Isased väljuvad kevadel nukust nagu mardikad muiste – tiibade ja oskusega neid kasutada. Emased jäävad aga üsna vastsete moodi, ainult selle vahega, et oskavad oma tagumise palge põlema klõpsata nagu öölambi. Selle töö võtavad nad ette just neil päevil, jaanikuu aegu.

Jaanimardika rahvapärane nimetus jaaniuss on selles mõttes omal kohal, et lõviosa elust – paar pikka aastat – elabki jaanimardikas nii-öelda ussikesena, vastsena, kes on üsna täiskasvanud emaslooma moodi.

Kuigi jaanimardika vastsete lemmiktoit on maismaaelulised limused, ei kohta neid millegipärast rohtunud ja varjulistes aedades – kuigi seal leidub palju kiritigusid. Kultuurmaastik sellele loomakesele lihtsalt ei meeldi. (Üks teooria väidab, et asulates on liiga palju valgusallikaid ning jaaniuss ei leia tulede virvarris kaasat kätte.)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee