INIMKOND ON OHUS: tuntud astrofüüsik Hawking kiirustab inimesi Maalt lahkuma (82)

Briti astrofüüsik Stephen Hawking (75) suhtleb avalikkusega arvuti juhitud kõnesüntesaatori abil. Tema esinemine kanti üle Cambridge’ist. Hawking toonitas taas, et meie koduplaneeti varitsevad suured ohud.

Astrofüüsiku sõnul võivad Maa muuta elamiskõlbmatuks kliimamuutused, kokkupõrked asteroididega, epideemiad, elanikkonna kasv ja kunstlik intelligents.

Kritiseeris Trumpi

Hawking peab võitlust kliimasoojenemise vastu väga oluliseks ja kritiseeris oma ettekandes teravalt USA presidendi Donald Trumpi hiljutist otsust viia Ameerika Ühendriigid 2015. aasta detsembrist pärinevast Pariisi kliimakokkuleppest välja. Ta rõhutas, et see on halb ja vale otsus.

Hawkingi arvates arenevad tehnoloogiad sedavõrd kiiresti, et inimteadvus jääb neist lihtsalt maha. Seetõttu pole välistatud, et ühel heal päeval väljuvad masinad inimeste kontrolli alt ja päästavad valla tuuma- või bioloogilise sõja, mis hävitab kogu inimkonna.

Kuigi keegi ei tea, millal ja kuidas meie koduplaneet Maa kaob, juhtub see kosmoses kehtivate seaduste tõttu kunagi kindlasti. Maailmalõpp võib tabada meid aga täiesti ootamatult ning selles võivad olla inimesed süüdi.

Inimkonna püsimajäämiseks tuleb Stephen Hawkingi sõnul meil Maalt võimalikult kiiresti lahkuda.

Marsile tuleb jõuda 2025. aastaks

Esimese sammuna peaksid inimesed hiljemalt 2020. aastaks taasavastama Kuu ja jõudma 2025. aastaks Marsile. Hawkingi nägemuse järgi asuks 30 aasta pärast Kuul alaliselt mehitatud baas. Edasi tuleb vaadata juba teiste päikesesüsteemide poole.

"Me vajame rohkem ruumi. Ja ainus koht, kuhu minna saame, on maailmaruum. Käes on aeg uurida teisi päikesesüsteeme. Olen veendunud, et peame Maalt lahkuma.

Kõige hiljemalt 200–500 aasta pärast," rõhutas Stephen Hawking, kelle mõtteid jälgitakse väga tähelepanelikult, sest ta on pärast Albert Einsteini kuulsaim füüsik maailmas.

Teisisõnu, astrofüüsiku arvates seisneb inimkonna tulevik minemises sinna, kuhu pole seni keegi läinud. Stephen Hawking avaldas ühtlasi lootust, et inimkonna ees seisvad väljakutsed kosmose hõlvamisel sunnivad suurriike koostööle.

Ta näeb suure eesmärgina Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist. Kui elatakse ainult Maal, siis mida aeg edasi, seda suuremaks muutub oht, et mingi katastroof hävitab meie praegusel koduplaneedil kogu elu. Esimese sammuna Maalt lahkumisel tuleks aga rajada end ise varustada suutev koloonia Marsile.

Stephen Hawking toetab ka plaane saata mehitamata minikosmoselaevad laserikiirte abil valgusaastate kaugusel paiknevate tähtede juurde. Ühe eesmärgina on välja pakutud 4,3 valgusaasta kaugusel asuv Alpha Centauri tähesüsteem.

Sealse tähe Proxima Centauri ümber tiirleb umbes Maa-suurune planeet, kus võib leiduda voolavat vett. See selgus mullu augustis tänu Prantsuse astronoomide tööle. Praegune tehnoloogia lubab kosmoselaeva sinna lennutada 30 000 aastaga. Laserikiirte abil kestaks lend vaid 20 aastat.

Paraku pole sugugi mitte kõik teadlased Stephen Hawkinsiga tuleviku suhtes sama meelt. Kliimasoojenemine ei too automaatselt kaasa inimkonna hukku, ütles ajalehele Die Welt Müncheni tehnikaülikooli professor Ulrich Walter, kes käis 1993. aastal kosmoselennul.

Looduskatastroofe, näiteks üleujutusi, on tulevikus küll rohkem, kuid inimesed jäävad ellu, on Saksa teadlane veendunud. Samuti ei pea ta lähema 100 aasta jooksul asteroidiohtu suureks.

"Suured asteroidid, mis võiksid inimkonna hukutada, tabavad Maad iga 10–100 miljoni aasta järel," lausus professor Walter.

Väärib tähelepanu, et Stephen Hawking on muutunud kiiresti Maa tuleviku suhtes pessimistlikumaks. Nii arvas ta mullu jaanuaris, et inimestel tuleb uus elupaik leida järgneva 1000–10 000 aasta jooksul. Novembris andis ta selleks kuni 1000 aastat aega.

Nüüd Trondheimis Starmuse festivalil rääkis Stephen Hawking 200–500 aastast ja suvel eetrisse minevas BBC dokumentaalfilmis "Expedition New Earth" ("Ekspeditsioon uuele Maale") viitab ta vaid 100aastasele armuajale.