Miljoni dollari vaadet ei pea otsima kaugelt ehk Loodusturism kodukamaral (1)

Maakonda, kust ei leiaks RMK hooldatud ja teeviitadega märgistatud matkarada, Eestis polegi. Nii ei ole oluline, millises Maarjamaa nurgas sa elad. Kui on soov veeta mõnus nädalavahetus looduses, ei ole tarvis kaugele sõita. Kaks pikimat matkateed 820kilomeetrine Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee ja 375kilomeetrine Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee annavad kõige innukamatele võimaluse pikemaks seljakotirännakuks, aga on hulgi ka radu, mida saab läbida ühe ööbimisega. Kui telgis või puu all magamine ei kutsu, võib uurida võimalusi ööbimiseks kämpingutes või valida rajalõik, mida saaks läbida ühe päevaga.

Millest alustada?

Esmalt tasuks uurida, milliseid matkaradu leiab kodumaakonnast või soovi korral kaugemaltki. Selleks pakub võimaluste otsinguks mugava lahenduse RMK veebilehekülg www.loodusegakoos.ee. Valides soovitud maakonna, leiab huviline nimekirja matkaradadest, millele on lisatud kõiksugu vajalikku infot. Nii leiab sealt vajalikud kaardid, radade kirjeldused ja pildimaterjali ning näeb kohe ka ära, kas teele jäävad telkimisalad, lõkkekohad või kämpingud.

Kui meelepärane matkarada on valitud ja logistika paigas, tuleks vastavalt teekonna pikkusele mõelda varustusele. Lühema, ilma ööbimiseta matka saab läbitud väikese seljakotiga, kuhu tuleks varuda natuke söögipoolist ja vett. Samuti võiks kaasa pakkida riideid vastavalt ilmale. Tasub meeles pidada, et Eesti ilm võib olla muutlik. Pikema matka korral, kuhu on planeeritud ka ööbimine, on vaja magamiskotti ja telki. Sooja söögi ja tee või kohvi jaoks on mugav kasutada gaasipriimust, aga kui harv matkaja sellist väljaminekut ei soovi, saab hakkama ka pähklite, küpsiste, muu magusa ja võileivamaterjaliga.

Jalad ja hügieen

Kuidas ennetada või ravida ville? Kuidas elada üle nädalavahetus pesemata või kus saab keha kergendada? Linnaelu mugavustega harjununa võivad sellised mured väikese matka eemaletõukavaks muuta. Tegelikult pole aga asi kaugeltki nii hirmus. Nädalavahetuse matka võib vabalt läbi käia sporditossude või igapäevaste vabaajajalanõudega. Tähtis on, et need oleksid mugavad ja juba sisse kantud. Uute jalanõudega ei soovitata pikale matkale minna.

Kui tunned, et villid hakkavad tekkima, võid juba ennetavalt hõõruvale kohale plaastri panna. Samuti on hea mõte pauside ajal jalanõud ja sokid korraks ära võtta, et jalad hingata saaks. Kui telkimisalale jõudes on jalad villis, võib villidest nõelaga niidi läbi tõmmata ja ööseks sinna jätta. Villist läbi tõmmatud niidijupp nõrutab villi sisse kogunenud vedelikku välja ja hommikuks on see terve. Keha kergendamiseks on RMK matkaradade telkimisaladel ja lõkkeplatsidel kuivkäimlad. Tihti võib neis tualettpaber juba olemas olla, aga kindlasti tasuks see ise kaasa võtta. Kui telkimisalani oodata ei kannata, ei maksa häbeneda keha metsa alla kergendada.

Loodusemees Jaan Riis: Eestis on niivõrd palju ilusaid kohti, et nendest vaid paar-kolm soovituseks välja tuua on väga raske!

Soovitusi, kuhu veel viimasel suvekuul, aga miks mitte hiljemgi matkale minna, jagab loodusemees ja Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis, kes vaatamata juba noores eas halvenenud silmanägemisele tuhandeid inimesi loodusesse viib. "Kui suvel ilma on, soovitan alati saartel käia," alustab Jaan.

"Tavaliselt väikesaartel, aga miks mitte ka suurematel."

Matkalistele, kellel on natuke rohkem aega ja ettevõtlikkust, soovitab ta käia Hiiumaaga tammteedega ühendatud Kassari saarel. "Seal valmis hiljuti uus roorada, mis on omaette elamus," kiidab Jaan.

"Laudtee, mis viib läbi roostiku – teist sellist Eestis ei olegi!"

Hiiumaa idaosas asuvalt Sarve poolsaarelt soovitab Jaan läbi mere Kaevatsi laiule jalutada. "See nõuab natuke uurimist, aga ka seal on rada tähistatud, et kõrvale ei astuks. Märgitud rajal on meri põlvini, läbi mille saab kilomeeter maad kõndida laiu peale ja tagasi," seletab ta.

"See on täiesti omaette kogemus ja kui vesi peaks soe olema, on see kindlasti hästi mõnus."

Tuntud ja veidi ülerahvastatud, aga siiski ilusatest kohtadest soovitab Jaan Aegna saart ja Viru raba. "Tallinlased, kellel kannatust natuke järjekorras seista, saavad Tallinna Kalasadamast Aegna saarele ühiskaardiga täitsa tasuta," õpetab Jaan.

"Aegna meeldib mulle isegi rohkem kui Naissaar."

"Viru raba on hästi ilus, aga veidi rahvarohke. Vahel on seal lausa tunne, nagu kõnniks mööda Viru tänavat," naerab Jaan.

"See-eest on see väga heas korras ja kergesti ligipääsetav. Asub ta ju Peterburi maanteel Loksa tee nurgas," seletab Jaan.

"Nii heas, et sobib ka invaliididele kõndimiseks."

Ise plaanib Jaan peatselt minna Paganamaale, mida ta peab hästi mõnusaks kandiks. "Paganamaa jääb ikka täitsa lõunasse, kohe vastu Läti piiri," kirjeldab Jaan. Paganamaal on ka vaatetorn. Vaatetornidest soovitab loodusemees veel Suurt Munamäge, eelmisel aastal avatud Rõuge vaatetorni ja Pakri tuletorni, kuhu rongiga Paldiskisse sõites eriti lihtsalt pääseb.

"Mulle meeldib väga ka Ida-Virumaal käia, satun sinna päris sagedasti," ütleb Jaan. Ida-Virumaal soovitab ta kõndida pankranniku poolt ja põigata Saka mõisa juurde. "Seal on kenad trepid, mis viivad pangalt alla mere äärde ja Saka joa juurest üles tagasi. Saka mõisast hakkab ka märgistatud matkarada," seletab ta.

Neile, kes suve lõpus enam matkale ei jõua, soovitab ta sügisel minna Poruni metsadesse, kus on samuti RMK matkarada. "Kesk-Eestiski on ilusaid kohti. Mulle meeldib Eidapere kandis Mukri raba matkarada. Seal on ka väike Mukri järv, mis on hästi armas."

Pärnu poolt Ikla poole soovitab ta Tolkuse raba Luitemaal. "See on mõõduka pikkusega matkarada, mida eraldab maanteest kõrge luide. Nii ei kostu sinna autode müra."

Mukri matkarajale pääseb hõlpsasti lähedalt parkimisplatsilt. "Lõuna-Eestis soovitaksin ma kindlasti minna Meenikunno rappa, mille lähedal kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Läheduses on ka Viru metsa meteoriidikraatrid ja Piusa liivakoopad."

Riigimetsas ootavad kohendatud matkarajad

RMK uusi matkaradasid ei ehita, küll on aga viimase kolme aasta jooksul mitmeid vanu radu rekonstrueerinud ja matkajaile mugavamaks kohendanud. Need on:

Orjaku õpperada Hiiumaal

Koigi õpperada Saaremaal

Kotka matkarada Ida-Virumaal

Tilleoru matkarada Põlvamaal

Mukri loodusrada Raplamaal

Kindlasti tasub võtta ette ka pikemaid seiklemisi RMK kahel matkatee harul, mille võimalused on piiramatud ja kus iga matkaja saab valida sobiva rajalõigu vastavalt soovidele ja võimalustele:

Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee, 820 km

Oandu–Aegviidu–Iklamatkatee, 375 km

Infot matkaradade kohta leiab RMK veebi­lehelt www.loodusegakoos.ee (Allikas: Kristi Parro, RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja)