Käravete taastub tormist: suuremad kahjud on likvideeritud (1)

Kohalikud mäletavad, et isegi päev, mil torm aastate eest küla räsis, oli sama – laupäev. Toona kõvasti kahjustada saanud majal läks sel korral õnnelikumalt. Marutuul valis suurimaks ohvriks hoopis tema naabermaja, pühkides minema selle katuse. Vahetult pärast tormi oli vaatepilt külas suisa trööstitu. Puud olid juurtega maast lahti kangutatud, korterite aknad kildudeks, autod katki ning majade katused osaliselt või täiesti lagedaks pühitud. Nädal hiljem jätkub elurütm juba vanamoodi ning küla hakkab võtma endist ilmet. Tõsi, selle vahega, et seal, kus varem kasvasid pikad puud, haigutab tühjus.

Tormis enim kahju saanud kortermaja on saamas uut ilmet. Parasjagu lõunapausi pidavad töömehed ütlevad, et tänase (kolmapäev) päeva prioriteediks on maja kile alla saada. Plekkki olevat juba tellitud ning töömees Tõnise sõnul on selle maja peal suisa lust tööd teha. „Tuul on suure osa meie eest juba ju ära teinud,“ täpsustab ta.

„Plekk? Kas te teate, et plekk-katuse jaoks on projekti vaja? Siin oli enne ju eterniit,“ imestab kõrvalmajas elav Vilje.

„Projekt on olemas,“ rahustab Tõnis naist.

„Aga kes selle vahetuse kinni maksab?“ uurib Vilje.

„Seda mina ei tea,“ sõnab Tõnis.

On näha, et küsimus, kes seda kõike ikkagi rahastab, tekitab külaelanikes siirast huvi ja elevust ning pisut ehk eestlaslikku kadedustki.

„Meie maja vajaks ka ammu tegelikult uut katust,“ tunnistab Vilje, kelle kodu asub majas, mille katuselt viis torm endaga mõned eterniitplaadid. Asendusplaadid laenati lahketelt sugulastelt. Plaan katus täielikult oma jõududega välja vahetada jäi soiku, sest majaelanike palgad ja vanus ei lase ühistul laenu võtta. „Äkki mõni hea inimene tahab meile nüüd appi tulla, et saaksime annetuste eest oma maja korda teha?“ pakub Vilje. 

Ambla vallavanem Rait Pihelgas ütleb, et kõik, kes pärast tormi abi saamiseks valla poole pöördusid, on seda saanud. „Kolm enim kahju saanud maja tehti valla abiga korda. Nende seas on üks talumaja ja kaks kortermaja, millest ühel parandati majanurk ära ning teisel vahetatakse katus,“ sõnab Pihelgas.

Vald teeb ka koostööd maanteeameti ja Järva Teedega, et langetada ohtlikult kukkunud puud ning koristada neist hoovidesse jääv oksapraht. Korraldatakse ka muu jäätmevedu – klaasi ja eterniidisodi tarbeks on vald tellinud konteinerid. „Just eile kinnitasime volikogus otsuse, et maja, millelt tuul katuse minema viis, saab korda koostöös omavalitsusega ning osa summast tasuvad kolm majaelanikku ise,“ räägib Pihelgas. Oma õla lubasid alla panna ka viis omavalitsust, kellega koos Ambla vald ühinemise käigus Järva valla alla kuuluma hakkab. Toetussumma on iga omavalitsuse kohta 1000 eurot.

Valla tellitud tööd kestavad, kuni kriisiolukorra kahjud saavad likvideeritud ning pilt on taas silmale ilus vaadata. Väljavahetamist vajab ka tormis kahjustada saanud tänavavalgustussüsteem. „Üritame külale uuesti elu sisse puhuda ja tegeleme toetuse leidmisega,“ sõnab Pihelgas. Toetuse saamiseks tegi vald pöördumise ka vabariigi valitsusele, kuid sealt ei ole vallavanema sõnul veel vastust tulnud.