Muutus kõrgussüsteemis: Eesti mäed viskavad kõrgust juurde (10)

Vahetult enne Eesti vabariigi 100. sünnipäeva hakkab riigis kehtima teine kõrgussüsteem: Kroonlinna null vahetatakse välja Amsterdami nulli vastu. Seetõttu tõusevad Eesti absoluutsed kõrgusväärtused 15–24 sentimeetrit.

Kuna Eesti kooliõpikutes on kõrgused märgitud Kroonlinna nulli süsteemi alusel ja peamiselt täisarvudes, ei tule neis teha suuri muudatusi, kuid siiski peab parandama pisut rohkem kui ainult kõrgussüsteemi mõistet. „Näiteks jääb Suure Munamäe kõrguseks ikkagi 317 meetrit. Muutuvad näiteks Kuutsemäe kõrgus (vana süsteemi järgi on see 217 meetrit, uue järgi 218 meetrit) ja ka Emumägi saab meetri kõrgust juurde (ümardamisel uue süsteemi järgi on selle kõrgus 167 meetrit),“ märkis kirjastuse Avita geograafia toimetaja Birgit Vahing.

Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmanni sõnul ei tohiks uus kõrgussüsteem seniseid õpikuid ja õpikukaarte sootuks kasutuskõlbmatuks muuta. Täiendkoolitust tuleks aga pakkuda geograafiaõpetajatele, kes peavad oma senist lähenemist – rääkides kõrgussüsteemidest – muutma. „Reeglina on kooliõpetajad ärksad inimesed, küllap saavad nad asjakohase selgituse vastava teema läbivõtmisel suuliselt või töölehtedena olemasolevatele õppematerjalidele lisada,“ ütles Ellmann.

Seni on Kroonlinna nullist lähtuv kõrguste mõõtmise süsteem olnud Eesti üks viimaseid mõõduerisusi  võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Amsterdami nulli teed on läinud ka teised Balti riigid: Läti võttis mõõtühiku kasutusele 2014. aastal ja Leedu 2016.

„Varasemalt polnud [Eestil] üleminek võimalik, kuna Maa-ameti korraldamisel toimunud tervet maad katva riikliku kõrgusvõru töö- ja ajamahukas ajakohastamine lõppes alles mõned kuud tagasi,“ selgitas Ellmann, kelle sõnul peaks Euroopaga ühtne kõrgussüsteem lihtsustama rahvusvahelisi projekteerimis- ja ehitustöid. „Oluline on see ka merenavigatsioonis, kuna nüüd on võimalik merekaartidel esitada Läänemere sügavusi ühtses süsteemis.“

Kahemastilise purjelaeva kapten Herkki Haldre aga on seevastu seisukohal, et kõrgussüsteemi vahetus ei muuda mitte midagi. „Merenduses ei mängi kõrgussüsteem mitte mingisugust rolli, sügavused jäävad ikka samaks. Minul on oluline teada, kui palju mul on vett kiilu all ja see jääb ikkagi samaks,“ kinnitas Haldre.

Kuigi kõrgussüsteemi vahetus toob kooliõpikute tegijatele väiksemat sorti lisatööd, tekib palju hullem olukord siis, kui lõpuni saab viidud haldusreform. „Kui haldusreform on lõplikult läbi viidud ja uued piirid–numbrid määratletud, alles siis hakkavad kirjastused oma õppekirjanduses muudatusi sisse viima,“ rääkis kirjastuse Koolibri loodusainete juhtivtoimetaja Mart Kalamees. „Kirjastustele pole sedalaadi muutused midagi uut. Oli ju rahareform, mis muutis kogu rahaülesannete sisu algklasside matemaatikas, inimeseõpetuses muutub iga 4 või 8 aasta järel presidendi nimi – pidevalt laekub uut infot.“