Video: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
28. august 2017, 04:00

Metsavana vaatab kaselehtede, kuusekäbide, pääsukeste ja sipelgate pealt, et soe pole otsas ja talve algus tuleb pehme

Kas suvi on lõplikult läbi või saab veel sooja? (42)

Kalendri järgi on veel suvi (sügis algab 22. septembril), aga akna taga lõõtsub sügav oktoober. Õues on märg, külm ja pime nagu mõisa keldris. Reedel kell 11, kui metsavana Arvo Saidlaga räägime, on õhuniiskus 97% ja sooja ainult 13 kraadi. Kas suvi on läbi?

„Oota, ma panen mundri selga,“ hõigub Arvo end poolest kerest üle värava upitades ja kaob tuppa. „Hommikuga on siin sadanud kaheksa millimeetrit,“ seletab ta, et sadu jätkub, ise samal ajal oma jämedatele käsivartele õhukese vihmajaki käistesse sissepääsu otsides.

Täpselt kaheksa millimeetrit? „Jah, täpselt.“ Maja kõrval, õunapuu ja sireliheki vahel lagedal kohal on Arvol toki otsas sademete mõõtekann, millimeetrijooned peal. Sealt vaatab.

Pisut enam kui tibutab, aga veel ei saja ka, löhverdab Arvo paljad jalad plätudes õuel ringi ja särab nagu päike. Sadagu pealegi, loodus ütleb, et suvi pole veel läbi. 

„Mul vili võtmata, aga aega on. Ma olen rahulik, sest linnud on rahulikud,“ muheleb mees. Linnud ütlevad Arvole, et septembris teeb veel arvestatavat sooja ja kuiva. Rannailma ei tule, aga särgita saab veel koduõues kaenlaaluseid kuivatada küll.

Meil keerab ilma ära…

…kui Ameerikamaal tormi teeb, on Arvo märganud. USA rannikul ragistas nädalavahetusel orkaan Harvey. „Seal on torm ja meil hakkab ilma muutma vahel soojemaks, vahel külmemaks. Praegu tuli meil jahedam tsükkel ja see kestab tavaliselt kolm nädalat, mõni päev sinna-tänna.“ Pärast kümnendat septembrit minevat soojaks tagasi.

Arvo ennustab, et sooja teeb veel 20 kraadi piirimail. „Tuleb päikest veel ka. See on hiline suvi, aga mitte vananaiste suvi. (Vananaiste suvi tulevat oktoobri keskel – T.T.) Oktoobri lõpus hakkab suvi otsa saama, aga karmimat ilma ei näe ma kuskil enne novembri lõppu.“

Et praegu veel sooja peab, ütleb Arvo, kui koduõuest metsale kaeb. „Vaata ringi, ükski puu pole värvi muutnud. Tavaliselt hakkab kask esimesena värvi vahetama, aga praegu on kaseleht täiesti roheline. Ja vaata, vahtrapuul on ninaprillgi maha tulemata,“ seletab metsavana nagu lapsele ja näitab koduõue pikaninapuu otsas vapralt rippuvaid seemneid. „Antagu mulle või sada dollarit, aga mitte kuskil ei näe ma öökülmasid ka.“

Tavaliselt sookured lähevad varem…

…ennast kogumiskohtadesse rammusaks sööma, aga nüüd läksid mõlemad kureliigid korraga ja alles nüüd. „Ma oletan, et nad hakkavad rändama alles septembri lõpu paiku.“

Linnukesed tundsid end Arvo sõnul üldse sel aastal hästi. „Ei ole mina oma vaatlemiste jooksul nii palju kuldnokki ja kiivitajaid näinud kui tänavu.“

Ja veel. „See aasta on üks huvitav aasta. Ei ole mina veel näinud, et pääsukestel on viis poega pesas. See tähendab seda, et linnul peab olema niivõrd palju putukaid, et hästi toituda. Ja putukaid peab jätkuvalt olema, et viimased pojakesed tugevaks toita. See tähendab seda, et talvist ilma ei tule niipea.“ Pääsukeste pesa on Arvo laudas, värskete vasikate Siiri ja Alberti kohal.

„Tead, mina soovitan soojalt: pane niuksed plätud jalga,“ näitab mees järsku oma paljaste varvaste otsa lükatud siniste õuetuhvlite peale ja räägib nagu saladust vaiksel häälel edasi. „Paned hommikul nendega kaste sees ringi. Ausalt öeldes teeb jalad korda: ei sul jalad higista ja pärast seda pole mul liigesevalu ka olnud,“ kiidab ta.

Kaste on ilmatarga arsenalis niisamuti. „Kui külmasid hakkab tegema, siis hommikust kastet jääb vähemaks ja ämblikuvõrke hakkab rohkem tulema.“ Ämblikuvõrke? „Jah, ei tea millest see täpselt nii on, aga minu oletus on, et siis valmistub ämblik talveks ja tahab kere rammusaks süüa. Isegi majja hakkab ta rohkem võrku punuma. Nii ma olen märganud.“

„Talve algust…

…saab kuuse järgi juba vaadata,“ on Arvol hea meel. „Kuusekäbisid ladvas tänavuaasta ei ole, see tähendab, et vähemalt talve esimesel poolel küll suurt lund näha ei ole.“

Selle järgi kui kõrgel metsavana drillitud silm käbikobaraid näeb, ennustab ta, et esimesed tõsisemad külmad tulevad kadripäeva paiku ja esimene lumi vast natuke varem. „Tavaliselt kui lumi ja külm tulevad varem, on käbid ladva pool.“

Sama asi, käbide koht puul, seletab Arvole, et esimene talve pool on soojapoolne. Tahad teada, milline ülejäänud tali tuleb, peab õigel kalendripäeval õue minema. „Tuleb vaadata mihklipäeva (29. september) ja sügisese pööripäeva (22. september) tuuli. Kui on vesikaare (lääne - T.T.) tuul, siis on tali pehmem, kui keerab ida või kirde peale, siis teeb karmimat ilma ka. Aga praegu ma enne kadripäeva tõsisemat külma ei näe.“

Sipelgarahvas räägib Arvole, et tali tuleb pikk. Sipelgapesa lõunapoolne külg, seal on neil söögikamber, on küllaltki suur. See tähendab, et külm aeg venib.

Arvo vaatab, et pisut enam kui kuu ajaga on sipelgarahvas pesa 25 sentimeetrit kõrgemaks ehitanud. „Ma oletan, et nad ehitavad veel kõrgemaks. Mida kõrgemaks, seda pikem talv. Nad peavad ju koguma endale vastavalt sellele toidumoona.“