Ilmselt Eesti põllumajanduse lõpp. Erinevalt Euroopast, Venemaast jt arenenud maadest on Eesti põllumees sunnitud suure osa tootmissisenditest ostma laenurahaga, kas siis pankadelt või toodangu kokkuostjatelt saaduga. Kui riik ei suurenda erakorraliselt toetusi, on kevadeks enamus Eesti põllumaadest Taani-Rootsi-Soome-Norra pankade või tootjate ühenduste omanduses.
1987 aasta saatuslik suvi12. september 2017, 15:55
1987 aasta suvel olid ainult viinamarjad veidi hapud. Palju hullem oli olukord 1963, kui kehva ilma pärast oli kehva viljasaak ja saia poes polnud. Tänavune suvi oli igati 4 + . Kes armastab palavust , kolige Egiptimaale.
Mulle jääb arusaamatuks, mis meile edastatakse pidevalt iga isehakanud sünoptiku arvamusi, vananaiste suvi ... jn. Meil on olemas riiklik ilmateenistus ja sellest peaks aitama.
Atmosfäärist sõltub muidugi palju. Isegi kui mingi gaasi osatähtsus kõigub protsendikümnendiku või sajandiku võrra. Kuid veelgi enam sõltub meie kliima Maale langeva Päikese poolt kiirgava energia hulgast. Kuid see kõigub. See sõltub aga Päikese aktiivsusest, selle tsüklitest.
Jah, eks meie kliima ju soojeneb! Nii vähemasti kinnitavad kinnimakstud paljud teadusuuringud. Makstud nende poolt, kes tolle suuremastaabilise kasvuhoonegaaside kvootide vahendamise pealt kõvasti teenivad (selle businessi käive on saades mijardites)
Keskmine temperatuur võib tõesti normaalne olla, kuid vihm on see, mis rikub asja ära. Juunis oli ainult 14 vihmavaba päeva, juulis ja augustis vaid 12, ning septembris on olnud siiani 3 päeva ilma vihmata.
Paraku sünoptikud ei mõika päikese aktiivsustsüklitest mõhkugi. Selleks on astrofüüsikud,kes uurivad päikese aktiivsust ja sümptomeid. Üks paljudest professor Valentina Zharkova. Nemd on teadlikud,et alates 2008a on kliima soojenemine pöördunud jahenemiseks. Vaadake ntx Maunder minimum graafikut. Aastatel 1650- 1750 oli sarnane jahenemistsükkel,mis ajal oli ka Läänemeri täielikult talvisel ajal jäätunud. Lisaks päikese aktiivsuse vähenemisel ja tugevnenud galaktiliste tuulte koosmõjul on taevalaotus rohkem pilves ja tekib rohkem sademeid. Lisaks on vulkaanide ning orkaanide aktiivsem periood. Ma soovitan tõsiselt antud teemat uurida,et taibata õigeaegselt ekvaatorile lähedamale end asundada. Toidukriis on võtmesõnaks. Ei soovi kedagi hirmutada,aga paraku nii galaktikas ja päikesesüsteemis toimuvad teatud tsüklid. See jahedusperiood peaks kestma ilmselt 25+ aastat
Aga, aga, aga.. mina nägin kuidas kuulsad näitlejad ütlesid, et inimesed on süüdi kliimasoojenemises ja siis läksid pärast eralennuki peale, et kliimat säästa.
Mitte ainult Läänemeri. Jäätusid ka sellised suured jõed nagu Thames, Rein ning isegi Doonau. Suures osas jäätus mõnel aastal ka Must meri ning Bosporuse väin.mis tekitasmiljonilinna Istanguli varustamisel suuri raskusi. Sest laevad ei saanud enam kohale tulla. Või XVI-XVII saj. hollandi olustikumaalid! Näib, et üks tollane vaba-aja veetmise populaarne viis oli külmunud kanalitel uisutamine. Praegu otsi seal talvel jääd tikutlega.
Ma olen seda teemat ka pikemalt uurinud, aga ei kavatse kusagile kolima hakata. Kui asi nii halvaks läheb et toit enam ei valmi siis on näljahäda ka mujal ning ellujäämine tiheasustatud aladel palju problemaatilisem.
KOMMENTAARID (20)