Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
26. september 2017, 20:17

Lisatud statistikaameti ja taimekasvatuse instituudi kommentaarid!

Ilmatargad: „Õige vananaistesuvi algab alles oktoobris!“ (19)

Põllumehed rõõmustavad saabunud septembrisooja ja päikeselise ilma üle, mis lubab põllul olla. Kui vihma sajaks, siis ei saa ju saaki koristada. Ilmatargad ütlevad, et praegu on käimas üleminek suvest sügisesse ja lubavad sooja jätkumist kuni oktoobri esimese dekaadi lõpuni.

Juhtivsünoptik Taimi Paljak ütleb, et valdavalt kuivalt alanud sügis peaks jätkuma ka oktoobri esimesel kolmandikul, küll aga ei jää ilm nõnda päikeseliseks. „Juba selle nädala teisel poolel tekib õhuke pilvekiht, kust võib ka uduvihma piserdada, aga suuremat sadu lähiaeg ei too. Kuu lõpupäevadeks jõuab kohale märksa jahedam õhumass, päevased maksimumid jäävad pilves ilma korral vaid 10 kraadi ümbrusse, öösiti on sageli halla. Ka oktoobri algus jätkub jahedusega. Atlandilt Euroopa poole liikuvate madalrõhkkondade survel saab valdavaks läänevool, mis muudab oktoobrikuu teise poole tuuliseks, vihmasemaks ning ka soojemaks,“ räägib ilmateadlane.

Taimi Paljak Foto: MATI HIIS

Marko Kaasik TÜ füüsika instituudist lisab, et päikesepaistelised ilmad jätkuvad ka oktoobri esimesel nädalal, aga päike käib järjest madalamalt, päevad jäävad lühemaks ja ilm läheb tasapisi külmemaks. „Nädala pärast on päeval sooja 10–12 kraadi ja öösel vaid mõni kraad. Madalamates kohtades maapinnal algavad öökülmad umbes nädala pärast. Kui kõrgrõhuala püsib ka oktoobri teisel poolel, nagu see oli möödunud aastal, siis on tagajärjeks öösel viis ja rohkem kraadi külma ning päeval umbes sama palju sooja.“

Marko Kaasik Foto: Aldo Luud

Agrometeoroloog Laine Keppart märgib, et ta ei nimetaks praegust sooja perioodi õigeks vananaistesuveks, sest tugevamaid öökülmasid, mis külmakartlikumad kultuurid ära võtaks, pole veel olnud. „Praegu on ju isegi kõrvitsad ja kurgid alles avamaal, jätkavad kasvu. Soojad kuivad ilmad on soodsad kartuli koristamiseks. Oli ju seni septembri teine dekaad Ida- ja Lõuna-Eestis väga sajune ning põllud porised, kohati vesi põllul ning saagi koristusega olid suured raskused. Enam soojust nõudvatel kultuuridel nagu mais jätkub kasv ja saak suureneb-valmib. Sama võib öelda ilmselt ka hilise külviga põldoa kohta, mis pole veel jõudnud valmis saada.“

Laine Keppart Foto: Aldo Luud

Mais on kasvanud üle kahe meetri!

Agrofanaatik ja põllumajandusblogija Janne Ehte-Tammiste ütleb, et saabunud vananaistesuvi mõjutab põllukultuure sedavõrd, et nüüd saab jälle masinatega põllule koristama minna. Pikalt kestnud vihmad lasid kombainiga koristada vaevu mõne tunni päevas. Pole ka head ilma halvata: saak on sel aastal hea, aga nüüdseks on vihm, tuul ja liigniiskus lõplikult kvaliteedi rikkunud.

Janne Ehte-Tammiste Foto: Erakogu/Egert Kamenik

„Paljud teraviljad on läinud viljapeas ja põllul kasvama. Sellisest viljast enam kindlasti toidukvaliteeti ei saa, seemneviljaks samuti ei kõlba ning on isegi oht, et idanenud teri on sees nii palju, et kokkuostus ei võeta vastu ka söödaviljaks. Lihtsalt ei vasta soovitud kvaliteedinõuetele,“ kurdab Ehte-Tammiste. „Ainus asi, mis praegu on rõõmustav, et soojemad temperatuurid, tuul ja päike kuivatavad põllul vilja niipalju, et koristusniiskused on langenud alla 20%. Sellise vilja kuivatuskulud on väiksemad ja kuivatis kulub vähem aega.“

Agrofanaatik märgib, et ka kartulikoristus on keeruline, kui muld on liiga niiske: mugulad tulevad kombaini ja veetakse siis hoidlatesse koos mulla ja mudaga. „Liigniiske mullaga ei ole seega kartulikoristus võimalik. Teiseks probleemiks on põllul masinatega töötamine: tekivad rööpad ja vaod ning masinaid on raske õigel kursil hoida.“

Maisi mõjutas rohkem kevadine jahe ilm, sest mais on soojalembene kultuur ja vajab just kasvu alguses sooja. Praeguseks on aga olukord paranenud ja mais visanud pikkust üle kahe meetri. „Soe ilm soodustab veel maisi kasvu ning varuainete kogunemist tõlvikutesse ja seemnetesse, kus paiknebki loomakasvatajatele väärtuslik proteiin ja kuivaine,“ märgib teadlane. Ta lisab, et maisikoristuseni on veel pisut aega.

Kartulit tuleb koristada igal võimalusel

Taimekasvatuse instituudi Jõgeva sordiaretuse osakonna vanemteadur Aide Tsahkna sõnul vananaiste suve oodata ei jõua, sest kunagi ei tea, kas teda tuleb või ei tule. „Üritame kartulit koristada igal vähimalgi võimalusel. Tänavu on kõik veninud vähemalt kaks nädalat ja eelmisel kahel nädalal saime põllule kokku viiel päeval ja siis ka vaid pool päeva. Nüüd on jah vananaistesuvi ja õnnestub koristus lõpetada.“

Tsahkna ütleb, et paljudel, kel kartul oli vee all, on endiselt koristusega raskusi „Kartul ei kannata üle 3 päeva vee all olemist, sest siis hakkab mädanema. Sellised vihmakogused, mis Pärnu- ja Viljandimaal mõnes kohas on tulnud, teevad ka praegu vananaistesuvel koristuse raskeks ja võib juhtuda, et osa kartulist jääbki koristamata. Mõnel aastal on tihti nii juhtunud, et siis kui saabub vananaistesuvi, on juba koristus unustatud,“ märgib ta. 

Teine ebasoodne suvi järjest

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus nendib: „Eesti teraviljakasvatajate jaoks on tänavune hooaeg kujunenud väga erakordseks. Tegu on teise ebasoodsa aastaga järjest, mis paneb paljud ettevõtted keerulisse olukorda. Saatsime maaeluministeeriumile esmaspäeval märgukirja, milles palume ministeeriumit kaaluda kõiki põllumajanduspoliitika raames lubatud võimalusi sektori olukorra leevendamiseks.“

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja pr Annika Sõrmus Foto: Tiina Kõrtsini

Koja hinnangul oli 22. septembri seisuga Eestis koristatud maksimaalselt 60% põllukultuuride (teravili, raps, kaunviljad) pinnast, mis on tavapäraste oludega võrreldes väga tagasihoidlik tulemus. Võrreldes eduka 2015. aastaga on koristus hilinenud kolm nädalat.

Maakonniti on olukord erinev. „Lääne-Virumaal, kus kõnealuste põllukultuuride pind moodustab ligi 15% antud kultuuride kogupinnast Eestis, oli reedese seisuga maksimaalselt koristatud vaid pool pinnast,“ nendib Sõrmus. „Tartumaal ulatus koristatud pinna osa maksimaalselt 65%ni. Mõnevõrra parem on olukord Lääne-Eestis ja saartel, kus koristatud pind ulatub hinnanguliselt 90%ni. Ilma tõttu on kõige rohkem saanud kannatada Eesti idapoolne äär, Rakverest kuni Võruni. Sademetest on enim kahju saanud Põlvamaa ja Võrumaa ning idapoolne Tartumaa.“    

EPKK hinnang põhineb maakondlike põllumeeste liitude ning Lääne-Virumaa ja Tartumaa paljude põllumajandustootjate tagasisidel. Samuti andsid oma hinnangu olukorrale Eesti neli suurimat viljakokkuostjat – Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds Trade ja PÜ Kevili.

Statistikaameti andmetel kasvatati tänavu Eestis teraviljadest kõige enam talinisu (102 700 ha), suviotra (97 900 ha), suvinisu (67 400 ha), kaera (33 600 ha) ja rukist (13 300 ha). Hernest kasvatatakse kokku 38 800 ha ja põlduba 27 000 ha. Talirapsi kasvatati kokku 34 900 ha ja suvirapsi 38 900 ha. Üldjuhul on koristamata veel suvinisu, suviraps, põlduba ja hiline oder, aga osaliselt ka hernes, talinisu jt kultuurid.

Saagikoristus on poole peal

15. septembriks oli koristatud 57% teravilja, 47% rapsi ja rüpsi ning 49% kartuli kasvupinnast. Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast.

Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra. Seetõttu on taliteraviljast koristatud 77% ja suviteraviljast vaid 45%. Taliviljadest on talinisu koristatud 78% ja rukist 76%, suviviljadest on otra koristatud 63%, kaera 51% ja suvinisu 19%. Talirapsi ja -rüpsi on koristatud 92%, suvirapsi ja -rüpsi aga 8%. Vähe on koristatud ka kaunvilja, vaid 24%.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2017. aastal teravilja 330 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 57%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4537 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 4389, nisu 4777, otra 4584 ja kaera 3196 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks. Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus koristuspinna hektarilt oli 2670 kilogrammi.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2953 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5400 hektaril, millest 49%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 19 025 kilogrammi kartuleid.