Antitsüklon tõi Eestisse enneolematu kiilide rände, uustulnukaks on lõunakõrsik (9)

Kui Keskkonnaagentuuri töötajad eile Kabli linnujaama suurt Helgolandi mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendasid, osutus üks püünisesse sattunud kiil - lõunakõrsik (Lestes barbarus) - Eesti esmaleiuks.

Liigimäärangut kinnitas fotode põhjal ka kiililiste ekspert Mati Martin ning seega on tegu Eesti jaoks 60. kiililise liigiga. Lõunakõrsik kuulub kõrsiklaste sugukonda, kuhu kuuluvaid liike on Eestis teada viis, kellest tavalisem on luhakõrsik (Lestes sponsa), edastas keskkonnaagentuur.

Lõunakõrsik on pärit Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Euroopast, kuid viimastel kümnenditel on see liik oma levilat laiendanud jõudsalt põhja poole. Lähiriikidest on lõunakõrsikut leitud Leedus, Rootsis ja Taanis. Suurem sissetung Põhja-Euroopasse on teada 2011. aastast, kui Ölandi saarel asuvas Ottenby linnujaamas püüti ja vaadeldi 30. juunist kuni 27. juulini üle 80 isendi (www.artportalen.se).

22. septembril saabunud võimas antitsüklon tõi Kabli linnujaama enneolematu kiilide rände. Reedest kuni teisipäeva õhtuni olid linnujaama töötajad mõrdpüünisest välja korjanud ja loendanud kokku ca 15 000 kiililist. Valdavalt oli tegu must-loigukiilidega (Sympetrum danae).

Kiilide massliikumise kõrval on märkimisväärne ka rändsete liblikate - admiralide (Vanessa atlanta) - ränne, keda päevas satub püünisesse ca paarisaja ringis.