SUUR GALERII JA VIDEO | Loomaaed sai jääkarumaailma, karud juba möllavad! (62)

Umpa-umpa-umpa – tatsasid Tallinna loomaaias elavad jääkarud Friida ja Aron laupäeval uue puuri avamist tähistama tulnud huviliste ees. „Mis muud, kui järgmise projekti kallale!“ teavitasid loomaia sõbrad võidukalt.

Nädalavahetusel avati loomaaias pidulikult jääkarumaailm, mille ehitamise tarbeks hakati raha koguma juba viis aastat tagasi. Avamist tähistati kahe peoga: laupäeval kutsuti kohale need, kes uue ehitise rajamist toetasid, eile lubati ligi kõik karusõbrad. Kahe peo kasuks otsustati eelkõige uude koju kolinud jääkarude endi pärast, et laupäevase peo pealt vaadata, kuidas karud suuremale rahvahulgale reageerivad. Karud ei lasknud end laupäeval külalistest häiridagi, sest neile pakuti jääkuubikusse peidetud kala, mis pakkus parajat põnevust: kui kala oli söödud, lükati järelejäänud kuubikut ninaga mööda murulappi ringi.

Anne Saluneem, 1. zoo-osakonna juhtivspetsialist kirjeldas, et jääkarud pääsesid uut puuri uudistama möödunud esmaspäeval – pärast nädalat harjumist uues koopas, mida külastajad ei näe. „Algul oli nende samm hästi aeglane ja ettevaatlik, aga iga päevaga läks see natukene kindlamaks,“ ütleb ta. „Kõige rohkem meeldis neile muruvaip – seda kaevati nii, et vähe polnud. See oli neile täielik üllatus – uus ja looduslik asi, sest vanas puuris olid nad betooni peal.“ Saluneeme sõnul hakkab karude uudishimu muru vastu juba kaduma. Nüüd tehakse ka muid tempe: Aronile näiteks meeldib nühkida vastu klaasi, mis eraldab külastajaid ja loomi. Kohale tulnud külalised tõid karudele kingiks punast kala. Tallinn kinkis loomaaiale 25 000 eurot järgmise suure projekti tarbeks, mis võetakse ette pärast oma järjekorda ootava pilvemaja valmimist. Loomaaia direktor Tiit Maran kuulutas välja, et selleks saab olema tiigriorg.

Külaliste hulgas oli ka Veronika Padar, tänu kellele sai jääkarudele uue kodu loomine alguse. „Oli 2012. aasta september, kui ma jalutasin oma väikse lapsega loomaaias ja vaatasin, et jääkaru elab oma puuris nii nukralt,“ meenutas Padar. Puuri ees seistes kohtas ta Olivia Elise Luggenbergi, kes oli temaga ühel nõul: karu tuli aidata. Üheskoos mindi Mati Kaalu jutule, kes tunnistas neile, et eelarvega on kitsas, kuid paika sai siiski rahakogumise plaan. Mõne aja pärast otsustas Luggenberg projekti vedamisest taanduda. „Esialgu, aasta aega ajasin seda [projekti] ise ja siis liitus sellega Tallinna loomaia sõprade selts,“ meenutas Padar. „Meie mõte oli, et me jõuaks selle projektiga nii väikese kui ka suure inimese südamesse. Võiks öelda, et tegelikult see õnnestus.“ Raha kogumiseks pandi üles korjanduskastid, korraldati üritusi ja joonistusvõistluski. Kokku saadi 350 000 eurot. Projekt läks maksma üle kolme miljoni euro ning suuresti panid sellele oma õla alla veel Tallinn ja riik.