Jääkarupoeg pole siiani veel ujumas käinud (1)

Praeguseks on avarat basseiniga aeda ema Friida ja alla aastane, kuid juba üsna toekas poeg Aron saanud uudistada vaid veidi enam kui nädala jagu, tutvumine pole siiani lõppenud.

Lisaerutust tõi kitsastest oludest ümber kolitud loomade päevadesse läinudpühapäevane pidulik avamisüritus, mis tõi kohale hulga kõiksugu prominentseid isikuid ning siginat-saginat. „Jääkarud ja nende uus maja on inimestele niivõrd olulised, et hoolimata sügisesest halvast ilmast oli külastajaid üle 3200. Kui ilm olnuks kenam, oleksime ületanud 10 000 piiri,“ ütles loomaaia direktor Tiit Maran, kui meile teisipäeval uut kompleksi tutvustas. Vihma sadas, kuid külastajaid oli sellegipoolest. Pole ka ime – lisaks jääkarude võludele on väiksemat küla meenutav kompleks juba ise asi, mida uudistada. Isa Nord on veel ümber kolimata.

Friida kasutas avara õue võimalusi ja jalutas edasi-tagasi, aeg-ajalt muru ja kive nuusutades, Aron aga toimetas peamiselt veepiiril, eriti meeldis talle vee väljavooluvõre lähedus, seal soliseb huvitavalt.

Vaade jääkarudele on laitmatu, suuri aknaid on ümber õue ringis palju, kõige põnevam on muidugi neljameetrise basseini üheks seinaks olev, kuue sentimeetri paksuse klaasiga aken.

Sealt paistsid läbi klaasi basseini seinakivid ja vee piiril toimetava Aroni küüniselised varbad, kuid kumbki neist ujuma ei läinud. „Betoonpõrandal kasvanud loomadele on eriti huvitav mättaline muru, seda nad sakutavad ja sellel nad ka püherdavad, lausa lust oli vaadata,“ meenutas Maran. Suur emakaru on üsna valge, tema on käinud vahetevahel basseinis ujumas. Väiksem Aron on üsna pruun, tema pole esialgu veel veemõnusid maitsma läinud. Elevust tekitas veele laskunud ja valjult prääksuv part, aga siiski – sel päeval ei läinud teda vette uudistama ka mitte Friida. Part lendas siiski igaks juhuks minema.

Aga bassein on uhke: kunstliku soolase mereveega täidetud 1000-kuupmeetrise basseini vee eest hoolitseb kompleksi tagaosas terve kahekorruseline automatiseeritud veevalmistamise ja puhastamise tsehh. Ja veel: kogu kompleks on varustatud ohustatud jääkarude ja kliimamuutuste kohta käivate põhjalike infoväljapanekutega.

Rohkem ruumi, parem elu

„Avarad olud aitavad külalistel loomast vaimustuse tekkimisele kaasa, see ongi loomaaia eesmärk. Väikeses puuris tekib vaid kaastunne, rõõmu küll mitte,“ lisas zooloog Maran. „Loomaaja põhisiht on viia loomade pidamise tingimused ette nähtud tasemele. Muide, meie jääkarumaja taolist pole vist kogu ilmas. Meil on praegu palju loomi tingimustes, mis pole üldse aktsepteeritavad.

Suurtest asjadest on tulekul koos rahva raha kogumisega kampaania Tiigriorg. Varsti kuulutame avalikult välja, väiksemate loomadega tuleb meil lihtsalt oma jõududega hakkama saada,“ rääkis ta. See projekt on veel suurem kui kolm miljonit eurot maksma läinud jääkarumaja. Ja keerulisem, tunduvalt keerulisem, sest sellega liitub vihmametsaprojekt. Kokku on suure projekti maksumus viis miljonit eurot.

„Loomaaed kui asutus on inimestele tunnetuslikult väga tähtis. Muidu jääb igapäevaelus meile üha rohkem mulje, et me oleme ainus liik maailmas. Loomade uurimine sisendab austust elu ja selle mitmekesisuse vastu,“ ütles Tiit Maran.