President Kaljulaid kutsus põllumehi üles arutama ühise kindlustusfondi loomise üle (16)

Riigipea sõnul on viimased aastad üha enam näidanud nii meil kui maailmas, kuidas hakkab tegelikkuses välja nägema see kliima muutumine, mille eest on osad teadlased hoiatanud, ning toonitas, et lisaks kliimamuutuste vastu võitlemisele muutub üha olulisemaks ka kohanemine ning uutes ja heitlikes tingimustes toimetulekuks valmistumine, edastas Vabariigi Presidendi Kantselei kommunikatsiooniosakond.

„Tänavuse aasta näol on tegemist meeldetuletusega, et küsimus, kuidas põllumajandussektori paratamatuid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja ka toetuse maksjate – Euroopa Liidu ja Eesti riigi – vahel senisest ratsionaalsemalt jagada, ootab veel lahendust,“ ütles riigipea oma kõnes ning kordas juba aasta tagasi samas kohas enda poolt välja käidud mõtet, et eelistatud oleks olukord, kus me suudame vähemalt Eesti sees kokku leppida üldised põhimõtted, millega kõik osapooled teaksid arvestada kriisi puhkedes või ka ootamatu tulude suurenemise korral. „Omamoodi sotsiaalne kokkulepe, mis töötaks kindlustusena – halbadel aastatel toetada neid, kelle saak uppus, aga headel aastatel koguda fondi, mida siis vajadusel saaks kasutada.“

President Kaljulaid rõhutas põllumeestele kõneldes ka põllumajandussektori tehnoloogilise arengu olulisust. „Põllumajandusega tegelevate inimeste arvu vähenemine tähendab üksnes produktiivsuse kasvu, mitte majandusharu ebaolulisust. Tehnoloogiline areng põllumajanduses ei peatu, ja kui mitte järgmisel kümnendil, siis ülejärgmisel kindlasti ei ole probleemiks vilja õigeaegne koristamine sellistelt põldudelt, kust me sel aastal saaki koristada ei suutnud,“ oli riigipea lootusrikas.

„Eesti toit on imeline ja ma olen iga päev õnnelik selle üle, kui head on Eesti toidukaubad. See on oluliselt parem ja kõrgema kvaliteediga kui paljudes teistes riikides. See on samasugune ressurss ja rikkus nagu meie visadus neid põlde jätkuvalt edasi harida,“ ütles president Kaljulaid.