Ilm

Šaakalist saab ilmselt nuhtlus veelindudele ja konnadele, lammastele niikuinii (50)

Rainer Kerge, 2. detsember 2017 00:01
KARKUDELE TÕSTETUD HUNTREBANE: Eesti inimese silmale on šaakal pisut veidra kujuga, aga küll me harjume. Nälja korral ei häbene ta end ju inimasulate läheduses näidata ka valgel ajal – nagu rebanegi. Muide, on arvatud, et ka šaakal võib olla kodukoera üks esivanematest – nagu huntki.Foto: Vida Press

Mõni loom ei kannata inimest silmaotsaski – näiteks grislid, väiksema auto mõõtu karud, hoidvat vähegi normaalsete elutingimuste korral inimesest eemale nagu kass ujumisvõistlusest. Šaakalile majade ja lautade lähedus aga meeldib. Kas nüüd just samapalju kui rottidele, aga asulad ja karjamaad on neile meelitavaks toidulauaks.

Tuletame nüüd meelde, kuidas šaakal meile jõudiski. Hakkas ühel kenal päeval Ukrainast astuma ja muudkui litsus, kuni meri ees? Tuleb välja, et umbes nii oligi. „Täiesti tavaline, et šaakal teeb tuhandekilomeetrisi rändeid,“ kinnitab Harri Valdmann, selgroogsete zooloogia dotsent ja Tartu ülikooli õppejõud. „Ta ongi kohe selline rännumees – tuhat kilomeetrit on nii väikese looma jaoks ikka väga suur vahemaa.“

Samal teemal

24.07.2018
Eesti looduse uustulnukad: šaakali saabumine võib veelinde rõõmustada
09.01.2018
Metsas liikuja, lase karul rahus magada!
04.00.2018
VIDEOD ja FOTOD | Päästeti seitse kuud India ookeanil triivinud mees ja tema kass
04.00.2018
HÄIREKELL? Peipsi kolib Piirissaart uputades tasapisi lõunasse

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee