Nursipalu lageraie tõi keskkonnaametile Keskkonnakirve, amet pole sellega päri (35)

“Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenis ära keskkonnaamet, mis andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Keskkonnakirve tiitli andmise peamine ajend ei ole mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis.

“Keskkonna kaitseks loodud ametkond peaks seisma keskkonna eest ja alati järgima seadust. Kui mingi tegevuse osas on algatatud keskkonnamõju hindamine, tuleb enne tegevuseks loa andmist hindamise tulemused ära oodata. Kõnealusel juhul ei olnud Keskkonnaamet oma ülesannete kõrgusel ning eiras seadust, luues sellega ohtliku pretsedendi,” kommenteeris keskkonnaõiguse keskuse juht Siim Vahtrus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat viieteistkümnendat korda. 2016. aasta kirve said valitsus ja riigikogu põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Keskkonnateo tiitli pälvisid kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti kaupmeeste liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.


Eesti keskkonnaühenduste koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme tee selts, Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus, pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu üliõpilaste looduskaitsering, keskkonnaõiguse keskus.

Keskkonnaamet: Nursipalus toimunud raadamine oli seaduslik

„Keskkonnaametil oli raadamise (94 ha) lubamise otsustamisel piisav info võimalikest keskkonnamõjudest nii heakskiidetud keskkonna strateegilisest hindamisest kui ka pooleliolevast keskkonnamõju hindamisest. Raadamise otsustamisel oleme arvestanud hindamiste tulemuste, soovituste ja seisukohtadega ning tuginenud oma parimale objektiivsele teadmisele, et otsused oleksid ikka teadmistepõhised, mitte ei tugineks oletustele. Kaalusime erinevate huvigruppide huve, mis kattub meie missiooniga leida tasakaal inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel,“ lausus keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar.

Eesti Metsa Abiks MTÜ ja Seltsing Inimsõbralik Nursipalu esitasid Nursipalus toimunud raadamise osas kaebuse Tallinna halduskohtusse, mille kohus tagastas 22. novembril 2017 läbivaatamatult, Seejärel esitasid kaebajad kohtule määruskaebuse, mille osas hetkel kohtu seisukoht puudub.

„Mõistame kohalike elanike ja looduskaitsjate muret Keretü loodusväärtuste säilimise pärast. Nursipalu puhul on tehtud kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse. Oleme moodustamas loodusväärtuste kaitseks Keretü looduskaitseala ning seal, kus oli võimalik, lubame arendada ka riigikaitset. Keretü kaitseala moodustamine kui ühe leevendava meetme rakendamine on meil töös ning ala kinnitatakse tõenäoliselt juba sel kevadel,“ selgitas Taavi Tattar.