Pärnu päev peale suurt sügistormiFoto: Teet Malsroos
Ilm
4. jaanuar 2018, 14:20

VIDEO | Hüvasti, Kroonlinna null! Eesti läks üle uuele süsteemile (19)

Eestis jõustusid 1. jaanuaril 2018 geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Varasemalt on Eestis kõrgusi ja sügavusi arvestatud Balti kõrgussüsteemis ehk Kroonlinna nullist.

Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides, kaartidel kui geodeetilistel alusplaanidel.

Üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele Eestis sõltuvalt piirkonnast 15-24 sentimeetrit. Tallinnas on keskmine kõrgusväärtuse kasv 23,53 sentimeetrit ehk ümmardatult on kõrguskasv 24 sentimeetrit.

„Kui vana-aasta õhtul oli Vabadussõja võidusamba jalami absoluutseks kõrguseks 21,08 meetrit, siis peale aastavahetust oli selle uueks väärtuseks Euroopa kõrgussüsteemis 21,32 meetrit,“ tõi Tallinna abilinnapea linnaplaneerimise valdkonnas Andrei Novikov näiteks.

„Seoses kõrgussüsteemi vahetumisega palume kõigil geodeetidel, projekteerijatel, planeerijatel ja ehitajatel olla ülemineku perioodil ja ka hiljem tööde teostamisel ekstra tähelepanelik. Hoolega tuleks jälgida, millises kõrgussüsteemis on kasutatavad materjalid koostatud, kuna kõrgussüsteemist tulenev kõrgusväärtuste erinevus ei pruugi kohe olla ilmne ning võib tekitada probleeme tööde hilisemates etappides,“ rõhutab linnaisa.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas kõrgussüsteemis.