PÜSIVAD PARTNERID: Noored kurameerivad kalakajakad jäävad umbes neljal juhul viiest koos pesitsema kauemaks kui neljaks aastaks. Vanematest kajakatest seab oma tee lahku vaid kümnendik. Foto: Wikimedia Commons
Ilm
3. veebruar 2018, 00:01

Mida on meil õppida lindude abieludest? (19)

„Inimestel on loodusest sigimis- ja perekäitumise kohta nii mõndagi õppida,“ kinnitab Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd. „90 protsenti linnuliikidest elab paarina ja mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Lindude abielud kestavad enamasti kaua või on eluaegsed.“

„Inimestel on loodusest sigimis- ja perekäitumise kohta nii mõndagi õppida,“ kinnitab Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd. „90 protsenti linnuliikidest elab paarina ja mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Lindude abielud kestavad enamasti kaua või on eluaegsed.“

Raivo Mänd naljatab, et lindudel püsivad abielud palju paremini ka ilma perekonnaseaduse, abieluvaralepingute ja vanemahüvitiseta. Meil oleks neist viimane aeg õppust võtta, sest siinmail lõpeb tugevalt üle poole abieludest lahutusega. Sellega kuulume ÜRO andmetel kümne kõrgema lahutuste osakaaluga maa hulka. Eestis on üle 60 000 üksikema ning vaid kolmandik lapsi sünnib registreeritud kooselust.

Mis puutub seksuaal- ja peresuhetesse, siis on inimene palju sarnasem lindude kui oma imetajaist sugulastega. Imetajatest on enamik mitmenaisepidajad – paljud liigid peavad haaremeid – või käib segapaarumine, kus mitu isast paarituvad läbisegi mitme emasega. Järglaste eest hoolitsevad enamasti üksnes emasloomad.

Edasi lugemiseks: