Põrgukülm? Aga kas põrgus hoopiski mitte palav ei peaks olema? Kirjutatakse keevast väävlijärvest ning kateldest. Maisel temperatuuril on väävel teatavasti tahke, kristalne aine. Sulab 119 kraadil celsiuse järgi. Järelikult on põrgus palavam. Aga kuna juttu on keevast väävlist, siis väävel keeb 445 kraadi juures. Samas on põrgu temperauuri ülempiir piiratud aga väävli aurumistemperatuuriga, sest muidu jääksid väävlikatlad ning väävlijärv kuivaks.
No mõtelge Siberi rahvale. Igapäevaselt miinus 50 ja külmem. Ma julgen kahelda, kas nad enda kodudes üle 0 kraadi ära kütta suudavad. Meie maal ehitatud sarad oleksid küll püsivalt 0 kraadi peal, kui meil sedasorti pakane oleks.
Huvitav jah, tänapäeva noortele inimestele on üle 20 kraadi pakane šokeeriv, sest nende jaoks see tundmatu ja harukordne nähtus. 50-60 aastat tagasi olid kõik talved niisugused - talv oli ikka 10 või rohkema külmapügalaga, aeg-ajalt viskas ka 25 ja rohkem, mis kenasti aiateivastes paukus. Ja lund vähemalt põlvini, kus kooliteel sumbata oli vaja. See oli õige Eestimaa talv. Suvi selle eest oli kuum, sest külma talve järel tuleb ilus päikseline suvi. Nüüd rohkem soojamaa moodi, kus sügisel ehmutakse, kui kraad nulli langeb ja suvelgi pagetakse "külma" eest lõunamaale.
Artikli autor on Denes Kattago, keegi pagulane aafrikast vist. -25 oli külma. Normaalne põhjamaa talveilm, mitte põrgu pakane. Kui külma kardate, siis ärge ronige siia. Jookske oma lõvidega kõrbes võidu.
KOMMENTAARID (34)