ÕL VIDEO | Maavärin Läänemaal: käis kõva pauk ja kaks raputust (8)

"Mina magasin, aga mu keskmine tütar kuulis. Nagu oleks mingi suur jurakas reka maja kõrvalt mööda sõitnud," kirjeldas üks haapsallane pühapäeva öösel toimunud maavärinat. 

Kuigi enamus küsitletud läänemaalasi maa värisemist ei tundnud, vaid magas magusasti, sai Õhtuleht jutule ka ühe kohalikuga, kes üleval oli ja värinat ise tundis. 

"Ma oli üleval kell 3.20 umbes ja siis oli üks jube kõva pauk ja kaks raputust. Need olid mu meelest hulga tugevamad kui 1976. aasta Osmussaare maavärina ajal. Aga siis oli 4,75 magnituudi, praegu oli 1,7 ainult," jagas muljeid naine, kes juba kaks maavärinat Läänemaal üle elanud on. 

Facebooki Haapsalu ja Läänemaa grupis kirjeldasid inimesed, kuidas  kuulsid müra ja tundsid värisemist nii Haapsalus kui ka Ridalas, Kiltsis, Espres, Taeblas, Sutlepas, Üsses, Jõõdres, Martnas jne. Mitmed inimesed on kirjeldanud, et värinale eelnes tugev pauk. "Mina olin Haapsalus üleval kl 3.20, kui maavärin oli. Seisin köögis püsti ja see oli täiesti tuntav ja kuuldav. Tundus, nagu oleks keegi läheduses pommi lõhanud," kirjeldas üks haapsallane sotsiaalmeedias. 

Maavärinat kinnitas ka Eesti Geoloogiateenistus, mis kirjutas oma Facebooki lehel: Haapsalust umbes 5 km idas toimus maavärin 04.03.2018 kl 03:21 kohaliku aja järgi. Maavärina magnituudiks hinnati 1,7 ja sügavuseks 1 km.

Haapsalu-Hiiumaa-Vormsi piirkonda saab Eesti mõõtkavas pidada seismiliselt aktiivsena, sest ajalooliselt on seal korduvalt täheldatud maavärinaid.

Võimsaim maavärin Eestis oli 1976. aastal

Eestis registreerivad aparaadid aastas mõnikümmend maa-alust tõuget, kuid need on reeglina nii nõrgad, et inimene neid tavaliselt ei tunne. Siiski mäletavad paljud veel  Osmussaare maavärinat, mis juhtus  25. oktoobril 1976. aastal. 

Värina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4,75 magnituudi Richteri skaala järg ja see oli võimsaim teadaolev maavärin Eestis.

Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani.

Värinat oli selgelt tunda ka Tallinnas. Laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid.

Järgnesid järeltõuked, kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Tundlike aparaatidega registreeriti järeltõukeid veel novembris.

Rahva seas levisid toona kuuldused, nagu oleks tegemist olnud aatomiallveelaeva või Paldiskis asuva tuumareaktori plahvatusega.

Esimene registreeritud maavärin oli Eestis 1602 Tallinnas ja selle ümbruses. Suuremad värinad olid ka 1858 Hiiumaa rannikul, 1881 Narva ümbruses ning 1931 Anija lähedal.