Läänemaa jahimees hundihirmust: "Inimesed kardavad laste pärast. Päris tõesti ütlevad, et jahimehed, tegutsege!" (89)

"Koduõues käivad!" hüüatab Pürksi külje all veisekarja juures askeldav Jüri, kui mainida sõna "hundid". "Nad käivad igal pool siin! Naabrimehel käisid - hundi jäljed on siin tee ääres," osutab ta lume sisse vajutatud käpajälgedele.

Jüri naerab mõtte peale, et huntide lähedus on kohalikele tavaline. Ta ütleb, et hundid inimest pole suuremat kartnud: "Kaarutasin siinsamas," näitab ta põllule, "11 hunti oli - traktoriga sõidad ja [nad] kõnnivad ümberringi. Hiiri püüavad."

"Aga nüüd on midagi…" peab Jüri pika pausi. "Metssigu ei ole...seakatk. Meil oli niimoodi metssigu siin, et jube ja siis jahimehed kõmmutasid kogu aeg. Nüüd pole sigu enam lasta ja nüüd ongi..." Metsas pole toitu? "Ei tea. Ühed ütlevad, et jooksuaeg on," ütleb ta ja hakkab kätega eri suunades osutama: "Paslepas seal taga metsas on üks hundikari, siin Pürksis oli ja kunagi oli Tahu külas. Eks jahimehed teavad."

Elu huntidega koos

Kui pärida huntidega kohtumiste kohta loomapidajalt Üllarilt, vastab ta, et elab nendega koos - ühes oma veisekarjaga. "Mind hundid muidugi ei kiusa, kiusab loomi. Õnneks ei ole sarvilisi võtnud, aga lambaid on võtnud küll," meenutab ta aastate tagust juhtumit, mil hundid murdsid kolm aedikus olnud looma. "Nüüd olen lihtsalt meetmed kasutusele võtnud: olen nad [lambad] igal õhtul kinni pannud ja hommikul välja lasknud. Ei saa nad enam vabalt ka suvel väljas liikuda." Luusivad hundid ümber lauda? "Nüüd nad jalutavad siinsamas tee peal," osutab Üllar läbi Pürksi küla keskme kulgevale asfaltteele.

Möödunud laupäeval puresid kaks hunti sealsamas Noarootsi kõrtsi ees vabalt liikuma lastud koera. Kallaletungi kõrtsi aknast märganud inimesed tormasid hoonest välja ning hirmutasid ründajad eemale. Üllar kirjeldab, et koer viidi koheselt Tallinnasse loomakliinikusse ning kuigi meedias on kirjeldatud, et loom sai pureda nii kõrist kui külgedelt, rääkimata seljaosalt kadunud tükist, on tema andmetel lemmik juba taastumas. 

Lapsed koeri ilma vanemateta ei jaluta

On hallivatimehed tänavu teistelegi hambaid sisse löönud? "Ei ole kuulda olnud. Aga siin kolm kilomeetrit eemal olid aia taga, kus koer on aias, jäljed – oldi ka seal ümber aia käidud," sõnab Üllar. "Õnneks ei ole [hundid] veiseid võtnud. Tänavu aasta sügisel käisid seal [lauda juures]: üks kord tulid kolm hunti sealt läbi ja teisel korral tulid lauda juurde," kirjeldab ta ja lisab, et viimasel korral jahtisid nad kitse. "Lihtsalt jalutavadki – nad ei pelga absoluutselt. Kuskilt põõsastest nad välja ei hüppa."

Üllari sõnul on ta märganud, et nähtavasti huntide pärast ei jaluta enam nooremad lapsed koeri enam üksi. "Eks lastele on isad kaasa antud ja emad kaasa antud – suurem on kaasa läinud," teab ta ja lisab, et endagi ketikoeri ta ööseks igaks petteks õue ei jäta. "Tegelikult siin on ikka päris ohtlik – siin on ju lasteaed ja kool ning inimesed liiguvad õhtuti päris palju," sõnab ta, et kohalike seas on tekkinud hirm, et hundid võivad varsti inimeselegi kallale kippuma.

"Inimesed kardavad laste pärast. Päris tõesti ütlevad, et jahimehed, tegutsege!" ütleb Läänemaa Jahindusklubi esimees Aarne Taal.

Ta kirjeldab, et rohkemat infot Läänemaal toimunud rünnakutest kui see, mis toimus laupäeval Pürksis, tal ei ole. "Üks purjus mees poe ees rääkis, et kuskil oli keti otsast koer ära söödud, aga kuna ta oli purjus, siis ma ei võtnud teda tõsiselt," sõnab ta. "Aga tegelikult... maainimestel on üsna mitu koera ja kui üks koer ära kaob, siis nad ei anna seda infot edasi. Arvata võib, et neid loomi on igal aastal kadunud."

Taal kirjeldab, et erinevate loenduste põhjal võib öelda, et Läänemaal on hunte üle 40. "Lastud on 20," teab ta. Miks kipuvad hundid just praegu inimeste lähedale? "Kuna metssigu on vähe, kitsi nad kätte ei saa ja kui on väike kari, siis põtra maha murda ei jõua," viitab Taal, et susidel jääb metsas toidust vajaka. Piirkonnas on tema andmetel kaks suuremat karja, kuid enamasti liiguvad hundid väiksemates salkades. 

Kui hunt maitseb inimese liha, siis ta muud ei taha

Huntide söötmist inimestest eemale hoidmiseks peab Taal  aga naiivseks: "Tugevamad söövad enne ja teistele ei jää midagi. Väiksemad karjad või loomad, kes on hundikarjast eemale aetud - just niisugused, nagu on Pürksis - neile ei jää midagi," kirjeldab ta. "Ja millega me neid siis söötma hakkaksime? Kui nad heinu sööks, siis ei oleks mingi probleem...ja porgandit nad ka söö..."

Kas seda ohtu ei ole, et hundid hakkaksid juba inimese kallale? "Ma rääkisin ühe vanema jahimehega, kes on seda teemat põhjalikumalt uurinud," kirjeldab Taal. "Ta ütleb, et see on tegelikult väga suur oht." Tema sõnul oli jahimees toonud näiteid nii siit kui seal ajaloost, teiste hulgas meenutanud 19. sajandil juhtunut, kui hundid murdsid ühes kihelkonnas 34 last. "Hundiajad jäävad tõesti sada ja rohkem aastat tagasi, aga sellest ajast on palju koledaid lugusid, mis on kirjalikult tõestatud," jääb ta hetkeks mõtisklema.

"Inimeste pelgus on inimeste elu kaitsnud, aga kui see pelgus ära kaob, on tegemist väga hullu vastasega," sõnab Taal. "Sellega on kõige hullem see, et kui hunt tõesti inimese maha murrab, siis ta enam mingit muud liha süüa ei tahagi." 

Hundijahihooaeg on ametlikult lõppenud, kuid Läänemaa jahimehed ootavad keskkonnaametilt luba, et suside arvu piirata. Teisipäeva õhtuks luba saadud polnud.