RaieFoto: Tiina Kõrtsini
13. märts 2018, 08:28
Sõda järgmise kümnendi raiemahu üle algab Kultuurikatla arutlusringiga (2)
Ametnikud, teadlased, metsaomanikud ja kodanikuaktivistid alustavad teisipäeval Kultuurikatlas kahe aasta pikkust protsessi, mille käigus peaks valmima järgmise aastakümne Eesti metsanduse arengukava, milles muu hulgas pannakse paika, kui palju tohib Eesti metsa järgmisel kümnendil raiuda.
Eesti Päevaleht kirjutab, et kuigi tegevused on alles planeerimisjärgus, on kaasamine kodanikuaktivistide terava tähelepanu all, sest nad kardavad, et ministeerium ei taha tegelikult nendega arvestada.
Eesti Metsa Abiks (EMA) üks eestvedajaid Linda-Mari Väli selgitas, et nende ühenduse eesmärk on lihtne: „Meie soov järgmise kümnendi arengukava jaoks on, et raiemahud väheneksid.”
Viimase viie aasta jooksul on Eesti raiemaht olnud 10–11 miljonit tihumeetrit aastas. Keskkonnaministeeriumi arvutuste järgi saab selliseid arve veel näha ja need peaksid isegi suurenema, sest ministeeriumi arvutuste järgi saab üha rohkem metsa raieküpseks.
Ilma põhjaliku uuringuta ei ole siin midagi arutada. Uuring aga maksab. Seega on vähe loota, et riik oma sandi majandusseisu juures midagi uurida tahab. Eks For-Est siis tellib uuringu, mis tõestab seda, mida oligi tarvis tõestada. Kuna praegu ka Erametsaliit väidab, et erametsa hooldatakse halvasti, siis on kõik metsakasvatajad ülirahul ja tehas pannakse püsti. Tundub, et isegi tehase asukoha osas enam keegi vaielda ei suuda. Sellepärast oli Jõerüüdi idee, panna kohustuslikus korras 5 aastaks valminud tehase vahetusse naabrusesse elama kõik need, kes selle tehase poolt praegu häälekalt sõna võtavad, väga rahudust pakkuv. Lihtinimesi süüdistatakse alati selles, et oma lolluses on nad kõigele uuele vastu - not into my backyard! Aga need, kes loodust reostavaid tehaseid püsti panevad ja sellest kasu lõikavad, ei ehita tehast iialgi oma tagaõue. Seega Jõerüüdi variant oleks vahelduseks päris hea.