PARIM SELTSILINE: Tallinnas elava Kai (72) elu sai pärast kurva saatusega aastavanuse Tibi perenaiseks saamist särtsu ja rõõmu juurde. See mõjub terviselegi hästi, sest nad käivad neli korda päevas jalutamas.Foto: Alar Truu
Katrin Helend-Aaviku 14. märts 2018 21:29
Mitu kodutute loomadega tegelevat entusiasti arvavad, et 60aastased, saati siis veel vanemad, ei peaks endale võtma kassipoega või koerakutsikat. See oleks vastutustundetu. Võib ju loom omaniku raske haiguse või surma korral taas kodutuks jääda. Nii mõnigi laiutab selle peale käsi: „Kus on siin loogika – me kõik oleme surelikud. Ja kui üle 60aastased saavad koguni isaks, miks nad ei võiks siis kassi võtta?“ 

Mitu kodutute loomadega tegelevat aktivisti arvavad, et 60aastased, saati siis veel vanemad, ei peaks endale võtma kassipoega või koerakutsikat. See oleks vastutustundetu. Võib ju loom omaniku raske haiguse või surma korral taas kodutuks jääda. Nii mõnigi laiutab selle peale  käsi: „Kus on siin loogika – me kõik oleme surelikud. Ja kui üle 60aastased saavad koguni isaks, miks nad ei võiks siis kassi võtta?“ 

„Üle keskea inimesed, palun mõelge enne, kui hakkate kassi või koerapoega võtma,“ ütleb mittetulundusühingu Eesti Kassisõprade Kogukond eestvedaja ja Facebooki kassisõprade grupi administraator Katrin Gaver. Postitus kogus hulga emotsionaalset vastukaja.

„Pelgalt vanus pole kriteerium, see on diskrimineeriv!“ kirjutab üks.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad