Moderaator ei lasknud kahjuks läbi. Kirjutasin Toila Oru pargi unikaalsest liivakivist kanjonis olevast allikakoopast. Mille kohalikud punased bossid lihtsalt niisama asja eest teist taga õhkulasksid. (samuti nagu kuulsa lossigi) Pragune koobas on vaid väike osa kunagisest märksa suuremast. Aga meie moderaator korjas kommentaari kahjuks ära. Kas see tõesti riivas kuidagi tema poliitilisi vaateid ning tõekspidamisi?
Liivakivikoopad kahjuks varisevad. ning mitte alati vaid iseenesest. Vahel on ka inimese käsi mängus. Näiteks kas või üsna tuntud Toila oru pargi allikakoobas. Praegu saab sinna siseneda vaid küürakil ning kaugemale easi vaid käpuli. Aga kes vaatab, millise kanjini sopist see välja voolab, siis tekib tahtmatut mõte, et tunagi oli koobas praegusest ehk nii kümmekond meetrit pikem. Ja tuleb välja, et enne sõda veel oligi. Isegi sõja lõppedes. Palju pikem ning sedavõrd kõrge, et selles võis vabalt kõndida. Aga mis siis juhtus? Punaste tagasi tulles tassis üks armeest naasunud kohalik kommunist sinna koopasse suure hulga sealt lähedalt kokku korjatud sõjaoona, pani sütiku külge ja laskis selle kogu täiega õhku. Koos unikaalse liivakivikoopa laega. Muuseas purustasid punased ka unikaalse Toila-Oru itaaliaprases palazzo stiilis ehitatud lossi. Rajatud tsaariaal Peterburi miljonärist ärimehe Jelissejevi poolt. Loss langes mitme kommunistide rüüstamise ohvriks. Esimene suurem rüüste pandi toimi 1941 sinna kogunenud hävituspataljonude poolt. Narva ning sealt edasi Lenuingradi veeti mitukümmend autokoormat riisutud väärtusi. Kustiteoseid ning näites suur pärsia vaipu. Seejärel pandi itta pagedes tuli räästasse. Järgmine rüüste oli sõja lõppedes. Aga varemed olid veel 60-ndate algulgi püsti. Ise ronisin poisikesena poollagunenud treppidest teisele korrusele. Ning kivivundamentidel väärispuidust kasvuhóonete karkassid olid täita terved. inult klaasid olid puudu. Mul on selles kodus fotosidki, vend oli fotoamatöör, võttis oma Smenaga nii mõndagi piltidele. Hiljem tegid võimud aga nii varemed kui ka kasvuhooned maatasa. Et endine Pätsi suveresidents.
KOMMENTAARID (13)