Esimesed laskmised pärinevad aastast 1920. Varemalt, enne 1700 oli neid siin piisavalt. Vahepeal oli jah paarsada aastat jahedam periood ja siga kulges lõuna poole.
on ju väga hea,et huntide saakloomaks on sattunud kährik.Viimane on võõrliik ja absoluutselt kahjur jänesepoegadele,maas pesitsevatele lindudele jne.Ka šaakal peaks nüüd huntidele söögiks passima ja saame ehk nendegi arvukuse vähemaks või üldse nulli.
Mina soovitaksin hundile porgandikotlette ja lillkapsa hautist, meie koer sööb väga hea meelega. Ka smuutit joob koer väga hästi. Liha me talle üldse ei anna ja ega see talle ei meeldigi.
no see aeg pole kaugel kui hunt murrab lapse 24. märts 2018, 14:54
no kui inimliha hundile maitsma hakkab on midagi väga hullu lahti . Ning see aeg tõesti pole kahuks kaugel kui loeme et muskil majahoovist metsade lähedalt viidid ära hundi poolt ja murti maha väike laos kes mängis koduhoovis . Mis siis toimuma hakkab ei taha üldse mõelda kohe . need kõike kartvad just linnast maale tulnud noord pered on siis ju lausa pannikas ja hullumas hirmsut vist laste pärast
Kui vaja siis ka lastakse, aga hetkel seda vajadust veel ei ole, karistada hunte on küll vaja, paku mõni humaansem viis kiskjad inimestest eemal hoida, näpuga viibutamine neile ei mõju.
Huntide treenimine ainult nii käibki, et kui inimesi murdma hakkavad siis kes aga näole annavad need maha, ainult nii saab kartust inimeste ees treenida metsloomadele, nii õpetavad nad oma kutsikad ka inimestest eemale hoidma. See on ainus võimalus nende käitumist kontrollida, seda on nendega siin ka varem tehtud ja siiani saaime enam vähem hakkama. Praegu kisub asi käest, kui käiakse karja murdmas ja ei peeta paljuks ka koeri võtta otse inimeste juurest, järgmiseks on inimeste ründamine, sest komme inimeste ümbrusest toitu hankida järjest süveneb.
müüt on see, et hunt kukub lapsi murdma! See, et hunt on sünnipärase inimpelglikkusega, ei ole müüt! Maailma hundiparkides, kus tegeletakse ka teadustööga, on hundid inimeste poolt kasvatatud juba mitmeid põlvkondi. Selleks, et hunt saada sotsiaalseks, tuleb ta inimese poolt üles kasvatada pimeda kutsika vanusest alates, olles kutsikatega koos sisuliselt 24/7 ja õpetades teda kohanema inimesega kaasnevate tegevuste ning helidega. Ja ka hiljem peab selliste loomadega igapäevaselt tegelema, muidu kannatab nende sotsiaalsus. Maailmas on tunnustatud 2 koeratõugu, kelle aretuses on kasutatud hallhunti, tänaseks juba ammu suletud tõuraamatutega ehk siis nö.võõrast verd neile enam ei lisata. Need tõud on siiani sageli loomult inimpelglikud ja vajavad väga oskuslikku kasvatamist pisikutsikast peale, et nad saaksid inimühiskonnas normaalselt elada. Jah, oskavate inimeste poolt üles kasvatatud hundid suhtlevad nendega sama kiindunult nagu koerad, kuid see ei tähenda, et looduses elav hunt käituks samamoodi või hakkaks lihtsalt niisama samamoodi käituma või et inimeste kasvatatud hundid käituksid tingimusteta täpselt samamoodi absoluutselt kõigi inimestega. Ja koeraks ei saa hallhunti kah mitte kuidagi, kasvata teist kuidas tahad.
Taga targemaks, kuulutame Eesti seadustega hundipargiks ja tühja neist lastest, kes vahel hambu jäävad, need on ju võõrad lapsed! Kui täiskasvanud hundiparki mängivad, omal vastutusel, on see midagi muud, kui riskida abitumate eludega. Neid nunnusid metsloomi on küllal olnud, kes lõpuks omaniku või pereliikmed maha murdnud, kiskja on kiskja ja hundist ei saa kunagi koera.
See, millest sa räägid, on taltsutamine. Iga metslooma saab ära taltsutada, mida nooremalt alustad, seda paremad tulemused. Sotsiaalsus on see, millega tegelevad sotsiaaltöötajad.
raske on selgitada, kui inimene ei saa aru, millest jutt! Püüan lihtsate sõnadega selgitada vahet. Taltsutamisega (inglise keeles taming) treenitakse loomad mingit tegevust tegema (hobuse taltsutamine, kusjuures tegu on koduloomaga) või nimetatakse selle sõnaga ka kodustamist. Sotsialiseerimine (inglise keeles socializing) on looma õpetamine/kasvatamine nii, et ta suudaks/oskaks suhelda inimestega ja elada võimalikult stressivaba elu inimeste loodud keskkonnas. Sotsiaaltöötajatega pole sel asjal mingit pistmist.
Saarlased virisevad koguaeg. Kord on hunte liiga palju, kütime ära: tehtud! Nüüd on jälle hirvi liiga palju, aga hunte ka ei tahaks, nood kipuvad lammaste kallale, me ei viitsi neid ju karjatada, laseme pigem ikka hunte... Saarlased pole suguluspaljunemise tõttu ammu enam normaalsed.
Mul on sama jama jänestega. Neil pole kusagile minna, konutavad minu koduhoovis, tatistavad maha ja loobivad konisid igale poole. Iga päev kui koju lähen on suur hirm, äkki mõni neist lojustest tuleb kallale.
Võtke maha ökofoobne Ratase Valitsus siis paraneb ka huntide toidumenüü ning järgmise 200 aasta jooksul paranevad ka selle Valitsuse poolt Eesti looduslikku elukeskkonda kirvega löödud haavad.
Sealiha tarbimise vähenemine Euroopas on suurelt jaolt poliitiliste otsuste tulemus, aga kohaliku lihafarmi toodangut tarbin pidevalt ja olen väga rahul. Soovitan ka teistele tuttavatele, sest kvaliteet on väga hea.
Ei ole kaugel aeg, kui nad ka mõne lapse õnneks võtavad. Kujutan järgnevat segadust ette. Mõned tänased hundikaitsjad püüavad siis muidugi väita, et purejaks olid mitte hundid vaid hoopiski hulkuvad koerad. Aga see saab olema torge herilasepessa, sest siis on otsemaid tagajalul jällegi koerasõbrad ning kaitsjad.
No mis jutt! Vanadel headel aegadel ei olnud Eestis metssigu. Milleks levitada müüti valeinfoga sigadest kui läbi aegade põhitoidusest huntidele? Metssiga jõudis Eestisse möödunud sajandil, peale teist maailmasõda. Pikad lumerohked talved, kui sigu talvel ei söödetud, pani piiri nende põhja levimisele. Hundid on siin aga alati olnud. Kui nüüd oli siga põhitoidus, siis see näitab, et sigu oli lihtsalt liiga palju, nagu ka kährikuid. Kährik on kergelt püütav võõrliik ja nende hävitamine huntide poolt igati tervitatav.
hunt on karnivoor, seega on tema menüüs loomne kraam. Just see, mida parasjagu võimalikult kergelt kätte saab (ja kui seda pakub inimene, siis loomulikult hunt seda võimalust ka kasutab). On Eestis olnud aegu, kus metssigu on olnud vägagi vähe, ometigi said hundid söönuks. Kusjuures neil aegadel olid karjade juures karjapoisid-karjakud ametis ja pimedal ajal koduloomi väljas ei peetud. Sest koduloom oli talupidajale kallis ning tänapäevast vabapidamist ei olnud kuskil. Kividest susi söönuks ei saa, taimset kraami on nad aegaajalt ikka mekkinud, mõni aastakümme tagasi rääkis kogenud jahimees-loomaarst, et hundi-unnikutes oli üsna tavaline kevadepoole näha kenasti punaseid jõhvikaid. Kährikut jahimees eriti ei küti juba ammu, ka tervetele nahkadele ei ole head hinda ja söögipoolist neist ei saa, nii nad saavadki vabalt laiutada, väga kiire paljunemisega kõigesööja eluk. Kui hunt sööb kerget saaki - koera - siis sobib samamoodi kerge saak kährikkoer söögipooliseks. Hundi toitumisest ja meilgi usinalt paljunevast koprast aga näiteks siin ühe värske uuringu kokkuvõte: http://queticosuperior.org/blog/uncovering-the-secret-lives-of-wolves#.Wq1d1pMbOV5 Ja koerlaste sügelislest on väga vana parasiit, levinud pea kõikjal, sõltumata marutaudi olemasolust, ja nagu näiteks Yellowstone'i (ja mitte ainult) kogemus näitab, saavad nii mõnedki hundid sellest parasiidist ise lahti: http://mtstandard.com/news/local/study-wolves-in-big-packs-more-likely-to-survive-mange/article_51b2...
Ehh , eiii nad söö midagi kive , 24. märts 2018, 09:23
Läänemaal Noarootsi kandis võtab juba shoti mägiveiseid ja nende järglasi !? aga jahiload kullahinnaga ... mõnipäev tagasi lasti üks maha ja 4-5 tuli kohe asemele sinnakanti ja kohe mägiveiste kallale
mis vahe on hundi jaoks looduses elaval kitsel ja vabapidamisel ning järelvalveta mägiveisel? Vaid see, et mägiveisest saab rohkem söögipoolist ja ta on kitsest aeglasem.
...ja nii ongi eelmisel ööl üks ja sel ööl teine, mägiveise pojakene läks , 26. märts 2018, 14:08
huntide peesse ,aga hunte lasta eiii tohi , kuna limiit on nüüd ju läbi ja 28. veebruarist kõva keeld ka peal ... ja muidugi kõrgelt käsk on ju madalamatele raudne keeld ja seda ei saa - tohi muuta ... :P
KOMMENTAARID (49)