Kuidas on muutunud Eesti hundi toidumenüü?

HUNT JAHIL: Arne Ader käis Kasari luhal põtru pildistamas ning oli tööhommiku juba lõppenuks lugenud, kui nägi korraga, kuidas hunt kiirendab jooksu ja ajab põdralehma mullikaga põgenema. „Tegelikult ei rünnanud hunt neid, ta kadus uttu ja varsti oli kosta jänese kisa,“ meenutab Ader. „Olla luha peal, samal tasapinnal, parajasti saaki murdva hundiga on kirjeldamatu elamus.“Foto: Arne Ader

Ilm

24. märts 2018, 00:01

Kuidas on muutunud Eesti hundi toidumenüü? (49)

Rainer Kerge

„Hundi toidusedel on praegu väga halb. Just lõpetasime uuringu, mis näitab, et kõige rohkem sööb hunt hetkel kitse, teisel kohal on kährik ja kolmandal siga. See on täiesti ebanormaalne toidujaotus,“ tunnistab Harri Valdmann, Tartu ülikooli selgroogsete zooloogia dotsent.

Ebanormaalseks teeb selle ratsiooni teisel kohal olev kährikkoer. Hunt peaks saama söönuks sõralistest, eelkõige metsseast, aga metssiga kütiti seakatku pärast Eestist pea-aegu välja. Jah, oleks võinud ju mitte küttida ning lasta teha loodusel oma tööd – nii oleks kujunenud kiiremini haiguskindlad geenikomplektid ja metssigade populatsioon taastunuks rutem. Samas on teadlased seisukohal, et seakatku suremine on loomale väga piinarikas.

Seda, et metssiga on hundi lemmiksaak ja -söök, näitab kasvõi tõsiasi, et vanadel headel aegadel elasid hundikarjad ja seakarjad naabritena. Veelgi enam – Valdmann on kirjeldanud, kuidas hundid lausa karjatasid sigu: hoidsid kärssninade kamba koos ja suunasid selle liikumist, et värske toit oleks kogu aeg käpapärast.