Ära unusta nahka esimese kevadpäikese eest kaitsta! (3)

„Päikese üledoosist tingitud ilmingud pole meie kliimavööndis sugugi haruldased, sest Eesti inimene püüab võtta vähesest kohe ja kiiresti maksimumi,“ nendib Euroapteegi apteeker Irina Papkina. Ta tuletab meelde, et päikesega liialdamine lõpeb reeglina punase, ketendava ja villilise nahaga, ajapikku ilmuvad välja pigmendilaigud ning pikas perspektiivis võib päike tuua ka tõsisemaid tervisemuresid.

Nahka tuleb kaitsta päikese eest iga ilmaga

Irina Papkina nendib, et Põhjamaa inimene tikub esimeste ilusate päevade tuhinas unustama, et pikk talv on jätnud nahale jälje. „Kevadel on nahk hele ja kuiv, enamasti vitamiinivaeguses ja väsinud. See on päikesepõletusele soodne pinnas – nahk reageerib UV-kiirgusele kiiresti ja mitte ootuspärase pruuni jumega, vaid punase ja tulitava olemisega,“ selgitab ta, et päikese eest peab nahka kaitsma ka juba kergelt pilvise ilmaga, sest suur osa UV-kiirgusest tungib ka läbi pilvede.

Apteekri sõnul on inimesed harjunud nahka ja juukseid päikese eest suvel rannas või päikesepuhkust nautides kaitsma, kuid seda, et ka pikkadel jalutuskäikudel, sportides või ka aias toimetades võib päike ootamatult liiga teha, ei osata karta. „Loomulikult ei pea ennast päikese eest päris ära peitma, aga päikest tohib võtta mõõdukas annuses ja alati päikesekreemi kasutades,“ täpsustab ta.

Päikese käes viibides tuleb Papkina sõnul kasutada päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Nahka tuleb kreemiga kaitsta päikeselise ilmaga igal juhul, eriti, kui õues viibitakse kauem kui pool tundi. „Kui nahk on ehteestlaslikult hele, siis peaks päikesekreemile kantud faktorinumber olema kevadsuvel kahekohaline,“ rõhutab ta. Esimeste päikesekiirte püüdmisel soovitab apteeker kindlasti kasutada suurema faktoriga päikesekreemi, näiteks 50. Lühema õueskäigu ajal ja juba päikest näinud nahka aga faktorinumbriga 20.

Irina Papkina nendib, et apteekrid teevad igal kevadel selgitustööd, et päikesekaitsefaktor 4 ja 6 on heledale ja õrnale nahale kevadel ja suve hakul ebapiisav. „Hirm, et suure faktoriga kreemi kasutades ei saa ka sügiseks pruuni jumet, on täiesti põhjendamatu,“ kinnitab ta. Pigem püsib päevitus apteekri sõnul seda paremini, mida turvalisemalt ja pikema aja jooksul seda on nahale kogutud. „Kindlasti tasub oma nahatüübile sobiva kreemi valikul nõu pidada apteekri või perearstiga, et leida kõige sobilikuma faktori ja koostisega toode,“ soovitab Papkina.

Lisakaitset vajavad väikelapsed

Apteeker ütleb, et sageli läheb kevadel väljas toimetades ja liikudes meelest, et niisamuti, nagu vajavad päikese eest lisakaitset ennekõike krooniliste tõbedega inimesed, vajavad seda ka lapsed. Põhjus seisneb sellest, et laste nahk on õrn ja päikesele väga vastuvõtlik. Eriti vastuvõtlik päikesepõletusele on imikute nahk.

„Kuna päike võib kahjustada nahka mitte ainult otseselt päevitades, vaid ka mänguväljakul ja koduaias, siis tuleks lapsed hoida päikesekiirguse intensiivsetel tundidel vahemikus kell 12-14 lauspäikesest eemal,“ räägib Irina Papkina ja soovitab lastele päikesekreemi valides hinnata selle koostist ja SPF kaitset ning valida vähemalt 20-faktoriline kreem. Vältida võiks parabeene sisaldavaid tooteid, mis võivad tekitada nahale allergilisi reaktsioone.

Päikesekaitsekreemi tuleks nahale määrida ligi pool tundi enne õue minemist ning samuti tuleks nii endal kui ka lastel kanda huultele päikesefaktoriga huulepalsamit. „Pikaajalisel õues viibimisel tuleb kreemi uuendada ja regulaarselt nahale kanda, umbes iga paari tunni tagant sõltuvalt päiksekaitse faktori suurusest,“ annab Papkina juhiseid enda kaitsmiseks ja soovib päikesevannide võtmisel arukat meelt ning ettevaatlikkust. Ta rõhutab veelkord: päikeseliste ilmade korral tuleks alustada lühikese päikese käes viibimisega ja tugeva faktoriga päikesekreemiga.

HEA TEADA: päikesepõletust ravi spetsiaalsete geelidega

Kui päike on nahale liiga teinud, soovitab Euroapteegi apteeker Irina Papkina põletust leevendada apteekides müüdavate spetsiaalsete päevitusjärgsete geelide või kreemidega. „Põlenud nahale tuleb kindlasti koheselt anda puhkust ja pakkuda õrna leevendust,“ õpetab ta. Lisaks soovitab apteeker pärast iga päevitamist kasutada päevitusjärgseid vahendeid, mis kaitsevad ja niisutavad nahka, samuti soodustavad naha taastumist.

Papkina kinnitusel ei maksa uskuda vanaemade tarkust hapukoore tervendavast mõjust. „See paneb niigi viimse vindini haige naha veel ka hauduma,“ selgitab ta. Ja ka jääkülma dušši alla ei tohi apteekri sõnul põlenud nahaga minna, see tekitab organismile veelgi suurema šoki.

Küll aga aitavad põletuse vastu erinevad külmad ja niisutavad geelid, mida leiab apteegist. Kuid ka koduse aaloepõõsa lehtedest välja pigistatud mahl niisutab nahka. Ning lisaks soovitab apteeker naha järjekindla niisutamise kõrval nii päikese käes viibides aga ka juba päikesepõletuse korral vältida organismi vedelikukaotust ja juua võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett.