Kanalisatsiooni satub aina rohkem prügi: inimesed viskavad jäätmeid vetsupotti (2)

Kui eelnevatel aastatel on Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldatud reoveest orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, siis 2017. aastal küündis jaama jõudnud jäätmete hulk juba pea 900 tonnini.

Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on viitab statistika vajadusele tarbijaid sel teemal jätkuvalt harida.

„Jäätmete viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni. Toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas ettevõtte esindaja.

Samuti tuletas Kärner meelde, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.

Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kasutada kompostiks. Selle võimaluse puudumisel tuleks toidujäätmed visata segaolmeprügi hulka. Torustikku sattudes moodustub rasvast paks kiht, millesse hakkab ajapikku kinni jääma kõik muu, millel kanalisatsiooni asja ei tohiks olla. 

WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, närimiskummi, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.

Kanalisatsiooniummistuse kõrvaldamisel võib mõnel juhul võib abi saada valamupumbast, aga ebamugava probleemi ärahoidmine on lihtsam kui selle kõrvaldamine. Torusiili ja teisi keemilisi ummistuste kõrvaldajaid ettevõte kasutada ei soovita, sest esiteks pole neist enamasti tekkinud ummistuse likvideerimisel suurt kasu ning teiseks kulutavad kontsentreeritud vahendid pikas perspektiivis torude tihendeid.