Looduslike pühapaikade kaitsja: ükski eestlane ei saa kindel olla, et ei istu hiiepuust tehtud laua taga (28)

Eestis on looduslikke pühapaiku teadaolevalt ligi 1500, millest on ühel või teisel moel kaitse all vähem kui pool. Kuid pühapaikade eestkostja arvates ei tähenda seaduslik kaitsegi, et pühaks peetav hiis või ristipuu on harvesteri eest kaitstud.

Looduslikud pühapaigad on kohad ja maastikud, mida seostatakse ohverdamise, ravimise, palvetamise või muu religioosse tegevusega. Nende alla kuuluvad ka hiied ehk pühaks peetavad metsasalud ning ristipuud: tavaliselt tee ääres asuvad männid, mille tüvesse lõigatakse matuserongkäigus lahkunu mälestuseks rist.

Selliseid pühapaiku uuriva ja kaitsva Hiite Maja SA juhatuse liikme Tiit Kaasiku sõnul on Eestis teada ligi 1500 loodusliku pühapaiga asukoht. „Neist 450 on muinsuskaitse all ja 90 on looduskaitse all,“ sõnab ta ja lisab, et ainuüksi sellisest kaitsest ei piisa: „Looduslik pühapaik on palju enamat kui vaid arheoloogiamälestis, sest selles on läbipõimunud erinevad kultuurinähtused: ajaloolised, usundilised, folkloorsed... Vaimse kultuuriruumi kaitse on sealt puudu.“