Rootsi teadlane: Eesti-sugusel metsarikkal riigil on kohustus süsiniku sidumise koormust maailmaga jagada (30)

“Kui metsanduse arengukava pannakse kokku kümneks aastaks 2020–2030, siis metsanduses tehtud otsused on oluliselt pikema perspektiiviga, nende mõju võib olla tunda ka sajandite pärast. Konverentsi eesmärk oli vaadata pikemalt tulevikku,” sõnas konverentsi korraldaja, Eesti metsaseltsi tegevjuht Liina Gross.

Konverentsil arutleti metsasektori jaoks kesksete küsimuste üle: millised on metsade intensiivse kasutamise võimalused kliimamuutuste vähendamises ning kuidas suurendada puidukasutust fossiilkütustel põhinevate materjalide asemel. Ettekanded arutlesid ka selle üle, millised looduskaitselised, metsaga seotud pärimuskultuuri ja sotsiaalset elu puudutavad küsimused tõstatuvad metsanduse arengukava 2020–2030 läbirääkimistel.

Esimesed ettekanded Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli professori Tomas Lundmarki ja Maaülikooli teadlase Jürgen Aosaare poolt kirjeldasid metsa rolli kliima muutumises ning tõid välja, et majandamisega on võimalik metsade süsiniku sidumise võimet oluliselt suurendada. Kui kliima oleks looduskaitse üks peamisi eesmärke, siis oleks õigustatud intensiivne metsamajandus, vana metsa vähendamine ja noorema metsa suurendamine kaitse alt väljas olevates majandusmetsades.

Rootsi teadlane Tomas Lundmark tõdes, et Eesti on võrreldes muu maailma ja eriti Euroopaga metsarikas riik ning seetõttu oleks Eestil omamoodi kohustus süsiniku sidumise koormust maailmaga jagada. Samas tuleb möönda, et intensiivsem metsamajandus ei toeta majandusmetsades liigirikkuse eesmärke.

“Ei ole kahtlustki, et liigirikkus ja kliimasoojenemise tõkestamise eesmärgid on vähemalt metsades omavahel otseses vastuolus. Intensiivsema metsamajandamisega aitame kaasa kliimaprobleemide vähendamisele, sest metsa uuendamine suurendab noore metsa osakaalu, mis seob palju rohkem süsinikku kui vana mets. Sealjuures ju kontrollime metsauuenduse puhul, millised puuliigid metsas kasvavad. Kahtlemata on sellel mõju üleüldisele liigirikkusele. Samas, kui me inimkonnana kliimaküsimusi kontrolli alla ei saa, mõjutab ka see liikide väljasuremist dramaatilisel ja kontrollimatul moel,” täpsustas Tomas Lundmark.