Kus on pähklinäpp?! Loomasõbrad otsivad Eesti metsades haruldast unilast (5)

Eesti sajandale sünnipäevale pühendatud veebilehel on üleskutse "Kingime Eestile 100 pähklinäppi!", mille eesmärgiks on uurida, kuidas pähklinäpid meie metsades elavad.

Ettevõtmise taga on loodusuuringutega tegelev osaühing Rewild, mille loodusuuringute juht Kertu Jaik selgitab, et pähklinäpid on luubi alla võetud, sest nende kohta pole teada, millistes Eesti piirkondades võib neid leida. "Liiginimekirjas on ta meil olemas ja kunagi on teda kindlasti [ka metsades] olnud, aga väga ammu pole tulnud ühtki kinnitatud leidu," kirjeldab Jaik, et viimane leid jääb 1980ndatesse aastatesse.

Ta lisab, et näiteks Leedus käib pähklinäppide käsi häsi: "Ka Lätis on pähklinäpp olemas. Tõsi - neid on muidugi rohkem lõuna-Lätis, aga nüüd tuli ka põhja-Lätist üks teade. Järelikult: miks ei võiks ikkagi Eestis pähklinäppi olla?" 

Üks põhjustest, miks pole pähklinäppi Eesti metsades kaua nähtud, võib olla tema varjatud eluviis. Jaik kirjeldab, et loom liigub peamiselt öösiti ja tavaliselt mööda puid ja põõsaid. Maapinnal kohtab teda harva. "Lisaks magab ta hästi palju: meie laiuskraadidel pool oma elust. Inimesed ei satu pähklinäpiga kokku ja nad isegi ei tea, et siuke liik on olemas," ütleb Jaik. "Kui inimesed teavad pähklinäpi tegevusjälgi ja oskavad neid leida, siis võibolla leiame selle liigi uuesti üles."

Rääkides sellest, milline üks pähklinäpp välja näeb, mainib Jaik, et üldjoontes meenutab ta hiirt. "Aga ta ei ole hiir, ta kuulub unilaste sugukonda. Ta on punakat värvi, tal on suured silmad ja erinevalt tavalisest hiirest on tal hästi karvane saba." Loodusuurija usub aga siiski, et looma kohtamisest palju tõenäolisem on, et leitakse üles tema pesa.

"Pähklinäpi pesa on hästi teistsugune: see on kerakujuline, mis on tehtud kuivanud lehtedest ja kõrtest," kirjeldab Jaik ja lisab, et erinevalt linnupesadest, pole see pealt lahtine. "Samasugust pesa teevad ka pisihiired, aga pisihiirte pesa on väiksem ja nemad ei kasuta tavaliselt pesamaterjalina lehti. Kui pesa leiab loodushuviline, kes pisihiire pesa on juba varem näinud, saab ta kohe aru, et see ilmselt pisihiire pesa see ei ole," usub Jaik. Ta lisab, et kahtluse korral tasub ettevõtmise eestvedajatele saata foto - nii saab kindlaks teha, millega tegu. "Pesad on vahel puuõõnsustes, aga on ka puuvõrades tihedama koha peal – nagu linnupesadki. Ja ka pesakastidesse teevad nad pesa."

Lisaks ütleb Jaik, et pähklinäpi kohalolust annavad märku ka loomale iseloomulike hambajälgedega sarapuupähklid. "Hambajäljed on pähklikoorega paralleelselt: see on teistest hiirtest eristuv," ütleb Jaik, et neistki tasub teha foto, mis tuvastamiseks otsingute eestvedajatele saata.

Pähklinäppidega seotud tähelepanekuid ja fotosid ootab Rewild aadressile [email protected] või Facebooki. Seejärel saab teha kindlaks, kas tegu võib olla pähklinäpi või tema jälgedega. "Ja siis saame edasi uurida, kus see foto on tehtud." Info kogutakse andmebaasi ning Jaiki sõnul võib see aidata teadlastel hiljem looma lähemalt uurida.