KassFoto: Pixabay.com
Loomad
2. mai 2018, 14:17

Enamik omavalitsusi tahaks lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks muuta (4)

Mais ja juunis toimub Eesti Loomakaitse Seltsi juba traditsiooniks saanud lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kampaania “Kiibi või kaota!”. See paneb loomaomanikele südamele oma lemmikud kiibistada ja registreerida. Kampaania eel viis Eesti Loomakaitse Selts kohalike omavalitsuste seas läbi küsitluse lemmikloomade kohustusliku kiibistamise ja registreerimise teemal. Lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmist pooldab 75% küsitlusele vastanud omavalitsustest.

Küsitluse eesmärk oli selgitada kui paljudes KOV-ides on kiibistamine ja registreerimine nõutud ning kuidas suhtuvad omavalitsused kiibistamise ja registreerimise üle-eestiliselt kohustuslikuks muutmisse. Vastas üle poolte omavalitsustest ja selgus, et enamik neist pooldab koerte ja kasside kiibistamist ja registrisse kandmist kohustuslikus korras. Positiivne on, et enam kui pooltes omavalitsustes ongi koerte kiibistamine juba kohustuslik. Kahjuks nõuab vaid napp 30% ka kasside kiibistamist.

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitu tuhat looma, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud. Suurema osa hüljatud ja eksinud loomadest moodustavad just kassid. Eelmisel aastal jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla  805 koera, 3034 kassi ja 44 pisilooma. Lisaks aitab ELS igal aastal üle paarituhande looma.

Kiibistamine vähendab omavalitsuste kulusid

Kiibistamine ja registreerimine ei aita üksnes eksinud loomi omanikega kokku viia, vaid vähendab ka omavalitsuste kulusid. Paljud küsitlusele vastanud KOV-id leidsid, et tänu kiibistamisele on hulkuvate loomade olukord paranenud, loomad jõuavad kiiremini koju tagasi ja kulud vähenevad. Tartu statistika näitab, et kohustuslik kiibistamine-registreerimine vähendanud varjupaigas loomade hoiupäevade mahtu viis korda ning samas suurusjärgus on langenud ka linna kulud. Sarnase positiivse arengu tõi välja ka Kohila vald, kus on oluliselt kiirenenud koerte koju tagasi jõudmine ja valla kulud tänu sellele vähenenud. Lemmikute kiibistamine ja registreerimine ei langeta üksnes omavalitsuste, vaid ka loomaomanike kulusid. Kui lemmik satub hulkuma ja selle tulemusel varjupaika, siis tuleb omanikul tasuda varjupaiga poolt tehtud kulutused loomapüüdmisel ja pidamisel.

Omavalitsustele teeb ennekõike muret ühtse registri puudumine ja omanikud, kes oma loomi ei registreeri. Kuna neil puuduvad vajalikud ressursid ja kohalikud registrid ei lahendaks hulkuvate loomade probleemi, siis nähakse lahendust riiklikult korraldatud registris. Samuti toodi välja, et osale loomaomanikest on kiibistamine kallis protseduur ja seda ei peeta segavereliste või ketikoerte puhul oluliseks.

“Mikrokiip on tänapäeval loomade märgistamiseks kõige odavam ja turvalisem viis, mis aitab hulkuma sattunud looma omanikuga kokku viia. Kiibistamine ja registreerimine ei ole oluline üksnes lemmiku omanikule, vaid ka omavalitsusele ja loomi abistavatele organisatsioonidele. Lisaks suurendab lemmikute kiibistamine ja registrisse kandmine ka loomaomaniku vastutustunnet,” kirjeldab kiibiga märgistamise olulisust ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro.