Ülipüüdlik teine, aga eks üritame siis jupiti. Väide, et gaasi välja puhudes võinuks loom selle süttides oma nina kõrvetada on veidi spekulatiivne. pealegi oleks draakoni koon ju silmadest märksa ette ulatuv ning soomustega kaitstud). Vaadake niinimetatud jubavanast ajast tuntud "artiste-tuleneelajaid". Kes publikule esinedes suust tuld puhuvad. Ilma end ära kõrvetamata. Võtavad eelnevalt väikesest pudelist lonksu suhu ja mõne sekundi pärast, vedeliku aurudes puhuvad selle välja. Ise gaasijuga süüdates. Vaatepilt on efektne. Seega, miks ei võinuks siis ka draakongi suust gaasi puhuda, mis olnuks märksa loogilisem kui artiklis kirjeldatud keerulised hüpoteesid? Aga mis gaasi? Kas või näiteks metaani, mis tekib teatavasti seedeprotsesside käigus.
Kuuldavasti on seedekulglast väljuvad gaasid vägagi süttivad. Nüüd gaasi süttimisest. Lennul on tähtis iga kaalus kokku hoitud grammgi. Ja kujutleda lenddraakonit, kellel on kõhus mitu rasket korvitäit ränikive? Pealegi on nood maos ilmselt märjad ning l i m a s e d. Kaasas kantav tuleraud kuuluks aga juba ulme valdkonda. Sädeme saamine seega võimatu. Miks ei võinuks emakeloodis seda lahendada näiteks elektrilaenguga? On ju looduses kalu, näiteks elektriangerjaid, kes võivad anda märkimisväärse, lausa ohtliku elektrilöögi.
Kunagi eksisteerisidki Maal lendavad lohed ehk draakonid. Olelusvõitluses nad jäid kaotajaks ning olid sunnitud lahkuma lavalt. Mälestus nendest elab aga rahvapärimuses edasi. Tuld purskasid nad suust väljuvate seedegaaside abil mille süütasid hammaste vahele jäänud ränikivi osakeste abil. Inimene elas nendega samal ajal ehk siis lugudel kus mingi rahva kangelased võitlesid lohedega on tõsi taga.
KOMMENTAARID (7)