Peedul maha võetud puud.Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
5. juuni 2018, 05:31

Keskkonnainspektsioonil pole uurimiseks alust: linnupesi ei hävitatud tahtlikult (54)

Keskkonnainspektsioon ei alusta loomakaitsjate avalduse alusel menetlust Elvas Peedumäel olnud raie juhtumis, kuna nende kinnitusel ei tehtud raiet linnupesade tahtlikuks hävitamiseks.

Laulja Tõnis Mägi sotsiaalmeediapostitus, et Elvas võeti mais Peedul harvesteriga maha puid, kuhu linnud on pesa teinud, tekitas üle Eesti pahameeletormi. Eestimaa loomakaitse liit pöördus keskkonnainspektsiooni poole avaldusega, et alustataks menetlust looduskaitseseaduse alusel, mis näeb ette vastutuse lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest. Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna märgib Eestimaa loomakaitse liidule saadetud vastuses, et nende avalduses viidatud looduskaitseseaduse paragrahvi 743 mõte on teine –  see eeldab süüteokoosseisuks tahtlikku, eesmärgipärast tegevust lindude pesade ja munade hävitamiseks, kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks. Peedumäel ei tehtud raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks, kinnitab Türna, lisades, et puude raieks vajalik metsateatis oli olemas.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul märgib, et raierahu ei ole praegu seadusega sätestatud, vaid on soovituslik.  

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader on öelnud, et  raietöid tehti maatulundusmaal, mis kuulub eraomanikule. Keskkonnaregistri andmetel ei ela seal ühtki kaitsealust liiki. Keskkonnaameti andmetel on kõnealusel maatükil lubatud veerraiet teha 1,7 ha suurusel alal, ja seda 125 tihumeetri ulatuses. Ader lisab, et kuigi raie on seaduslikult lubatud, soovitab keskkonnaamet metsamajandajatel seda pesitsusajal mitte teha. 

Eesti ornitoloogiaühing on öelnud, et pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine ja sellega rikutakse looduskaitseseadust, mille eest on ette nähtud trahv. Eestis on sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Suurem osa neist pesitseb nelja kuu vältel, aprillist juulini, ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus nad seda ei teeks. Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades hektaril 11 linnupaari, kusjuures linnametsades võib see number suuremgi olla,“ ütles ühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.