LÕPP VERESAUNALE: muudatus päästab Eesti välismaalaste jahiparadiisi staatusest (20)
Ornitoloogiaühing jagas mullu pilte kokku kuhjatud veelindudest, kelle välismaised kütid olid maha lasknud. Näiteks kihnlased kaebavad, et välismaa kütid jätavad linnud vedelema sinna, kuhu need kukuvad. Teateid tuleb ka keelatud elektrooniliste peibutusvahendite või isegi elusate peibutuslindude kasutamisest. Saareelanikud peavad sügiseti taluma paugutamist ja korjama hiljem rannast padrunihülsside hunnikuid. Seni on maaomanikele jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osa neist kasutab seda õigust turistide pealt raha teenimiseks.
Volke sõnul võib välismaa jahimeeste käitumises pahatihti näha vastuolu Eestis seni valitsenud kirjutamata seadusega, mis on saanud ka meie jahimeeste heaks tavaks. See ütleb, et ära tapa lõbu pärast, vaid lase ainult nii palju, kui ise tarbid. "Meie maal on ikka kütitud loodust ja saaklooma austades," selgitas Volke. "Näiteks arvukate hanede ja laglede puhul on ka suuremas koguses laskmine teatud määral aktsepteeritav, aga partide puhul enam mitte. Probleem on selles, et võõramaa jahimehed ei kipu nende vahel eriti vahet tegema. Lasevad kõike, mis liigub ja lendab. Jahimehi instrueeritakse ja põhimõtteliselt peavad nad ju aru saama, kelle pihta nad tulistavad. Aga kui sellest ei hoolita, siis pole midagi teha."
Riigikogus läbiski esimese lugemise seaduseelnõu, mis karmistab nõudeid välismaalastele, kes soovivad Eestis linnujahti pidada. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi sõnul peavad tulevikus välismaalased, kellel on jahipidamise litsents ning kes soovivad Eestis jahti pidada, läbima siinse jahindusalase koolituse. See paneks välismaalasi ka eristama linde, keda tohib lasta ja keda mitte. "Idee on selles, et välismaalasele väljastatakse jahiluba juhul, kui ta on koolituse läbinud," selgitas Korb. "Välismaa jahimeestel peavad olema piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahireeglitest ning meie jahinduse heast tavast."
Kommentaarid