Inimahvid elavad kiviajas (17)
Seni vanimad kivist tööriistad on pärit Keeniast Lomekwist ning nende vanus on umbes 3,3 miljonit aastat. Milline inimese eellane pihukirved kivitükke kokku tagudes valmistas, pole päris täpselt teada. Pikka aega on tööriistade meisterdamise ja kasutamise oskust peetud inimestele iseloomulikuks jooneks, kuid see pole sugugi nii.
Uuskaledoonia varesed suudavad endale murda ja laasida konksuga oksa, millega õngitseda puutüvedest rammusaid tõuke. Tööriistalembesi leidub ka ahvide seas. Meie lähimad sugulased šimpansid pruugivad toidu hankimiseks erinevaid nutikaid abivahendeid. Tõenäoliselt suudavad kõik inimahvid mingil moel tööriistu kasutada. Andmed teiste liikide kohta on siiski pärit enamasti loomaaedadest. Võimalik, et šimpanse on looduses lihtsalt kõige rohkem jälgitud ning seetõttu on nende loomuliku keskkonna harjumuste-oskuste kohta kõige rohkem teada.
Puupulgaga saab kätte vett ja mett
Puust tööriistade kasutamises on šimpansid tõelised meistrid ning suudavad nendega enda elu palju kergemaks muuta. Näiteks Côte d' Ivoire'is on filmitud loomi valmistamas äranätsutatud otsaga puupulki, mis imavad endasse vedelikku nagu käsn. Nendega saavad šimpansid puuõõntest vett, mis annab kuivas kliimas olulise eelise. Teadlaste kinnitusel on puupulkade kasutamine mesilaspesast magusa kraami õngitsemiseks šimpanside seas väga levinud ning seda harrastavad ahvid üle Aafrika. Vett hangivad pulkadega ainult ühe kindla piirkonna loomad.
Šimpansid kasutavad edukalt ka teravaid kive, kuid teiste inimahvide puhul on see käitumine palju vähem levinud. Põhjus võib suuresti peituda elupaigas: meie lähimad sugulased elutsevad metsades, kus oksad on kõige käepärasem tööriistamaterjal, kuid kivide otsimiseks peab rohkem vaeva nägema. Kui mõni ahvist leiutaja suudab tõhusa pihukirve valmis teha, ei pruugi tema elupaigas olla piisavalt palju kive, et õpetada kirveste valmistamist kaaslastele ja järglastele.
Šimpanside kiviaeg algas üle 4000 aasta tagasi
Siiski on mõned Lääne-Aafrika šimpansipopulatsioonid suutnud kivist tööriistade valmistamise oskust edasi kanda hämmastavalt pikka aega. 2007. aastal ilmus ajakirjas PNAS rahvusvahelise uurimisrühma artikkel, mis kirjeldas Côte d'Ivoire'ist leitud kivitööriistu, millelt avastati tärklisejäägid. Need on pärit 4300 aasta tagusest ajast, kui piirkonnas laiusid vihmametsad ja inimesi seal veel ei elanud.
Osa kividest oli töödeldud suisa inimliku osavusega, kuid teisi oli kasutatud pigem robustsel moel näiteks pähklite katkitagumiseks. Just see uurimus pani aluse uuele teadusharule, mida nimetatakse primaatide ehk esikloomaliste arheoloogiaks. See üritab leida vastust küsimusele, kui kaua ning milliseid tööriistu on ahvid kasutanud.
Iidsete ahvide tööriistade leidmine võib viia mõttele, et ehk oskas juba inimese ja šimpansi ühine eellane pihukirvest kasutada. Primatoloogid peavad seda vaid ilusaks fantaasiaks. Kui see oleks nii, võiks eeldada, et šimpansid üle kogu Aafrika kasutavad kivist tööriistu. Paraku on see teada vaid osa Lääne-Aafrika asurkondade puhul. Pigem on tõenäoline, et tööriistade kasutamise oskus tekkis palju hiljem ning just Aafrika lääneosa šimpanside seas.
Suure tõenäosusega on selline käsitöö tegemise võime tekkinud primaatide evolutsioonipuu eri harudes mitu korda. Kivist tööriistu kasutavad ka karbusahvlaste hulka kuuluvad Brasiilia kaputsiinahvid ja Tai makaagid, kes liigitatakse pärdiklaste sekka. Kumbki seltskond pole inimese lähimate hõimlaste seas. Näiteks makaakide ja inimeste ühine eellane elas umbkaudu 25 miljonit aastat tagasi. Kaputsiinahvid aga eraldusid veel kümmekonna miljoni aasta võrra varem.
Kaputsiinahvid taovad pähkleid kividega katki ning seda käitumisviisi on loomaaedades põhjalikult uuritud. Tundub, et sugugi mitte kõik loomad ei suuda seda ära õppida. Samuti pole kivide kasutamine kuigi tõhus ega eesmärgipärane: paljud ahvid taovad kiviga huupi ega saa alati pähklile pihtagi. Nii on osa loomade käitumise uurijaid veendunud, et vähemalt loomaaiaahvid ei saa alati päris hästi aru, mida nad kiviga teha suudavad.
Kommentaarid