PAANIKA KÜLAS: boamadu läks kaotsi. Eksootiline tegelane puhkas hoopis naabertalu küünis (120)

Selline elukas kaugeid seiklusi ette ei võta, nii otsis pererahvas kolmapäeva jooksul läbi oma valdused. Kuna teda sealt ei leitud, andis nelja eksootilist roomajat pidav peremees boa kadumisest teada. Malmi loodustalu sai kõvasti reklaami, sest kõik suuremad väljaanded jõudsid enne jooksiku ülesleidmist teha peremehega teha intervjuusid ja pilte.

„Ta on dresseeritud ja täiesti ohutu, nii kaua kuni keegi talle peale ei astu või ta süüa ei taha,“ tutvustab Janor oma kadunud lemmikut. Peremehe sõnutsi on boa veel noor, kuid palju pikemaks ta enam ei kasva, pigem läheb ta jämedamaks. Kui muidu söövad sellised elukad vaid paar korda kuus, siis suvel soojade ilmadega isegi harvemini, nii et nälg ei tohiks boad veel nii pea näpistada.

„Praegu helistati Tammistust, et keegi ragistab puu otsas,“ lehvitab Janor käes kuldset telefoni, millele ta ootab boamao leidja kõnet. „See ei ole võimalik, ta on ikka kuskil siinsamas (Tammistu jääb Uhtist teisele poole Tartut vähemalt 30 kilomeetri kaugusele – toim). Telefon hakkab juba tühjaks saama, ise ei saa enam kuhugi helistada.“

Lõpuks leiti kadunud madu hoopis naabertalu küüni lae alt. 

Uhti küla kirjakandja ütleb, et tundmatud loomad tekitavad ikka hirmu: „Ma mõtlesin isegi, et täna siiakanti posti ei toogi. Minu jaoks oli see uudis, et selles talus üldse madusid peetakse. Kõhe on ikkagi.“

Kuidas jõudis boamao asemel Uhti küla Facebooki lehele algselt teade kadunud püütonist, kes Malmi talus täiesti alles, selle oskab Janor ära seletada: „Kui me boad talust ei leidnud, siis ma ütlesin sõbrale, et pane siis küla Facebooki teade. Küllap ta arvas, et kadunud on just püüton,“ osutab Janor aialaual laisalt vedelevale püütonile.

Mis vahe on püütonil ja boal? 

Kuningboa

• Kuningboad elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
• Looduses eelistab kuningboa maapinda puudele. Neid on tihti leitud õõnsates palkides ja imetajate urgudes elamas. Looduses toitub kuningboa närilistest, leeguanidest, lindudest ja pärdikutest.
• Kuningboa on vähe agressiivne ja teda on lihtne käsitseda. Osades riikides peetakse kuningboad koduloomana, et piirata näriliste populatsiooni.
• Kuningboa on primitiivne madu ja sarnaneb anatoomiliselt oma sisalikest esiisadele.
• Kuningboa värvus varieerub hallikast kuni pruunikani ja kehal on 15 kuni 20 punakas pruuni ebaregulaarselt kandilist laiku. Kuningboa saba on kastani pruuni või lihtsalt pruuni värvi. Nad kasvavad maksimaalselt 3 m pikkuseks. Keskmiselt on nende pikkus kuni 2,1 m. Emased on 2,4m pikkused ja isased kuni 1,8 m.
• Kuningboa eluiga ulatub 30 aastani.

• Looduses tavaliselt paljunevad kuningboad vihma perioodil. Vangistuses saabub suguküpsus umbes kolmandal eluaastal aga mida vanem emane isend, seda suurem tõenäosus on paljunemise õnnestumisel. Boa on munaspoegija ehk ta munad arenevad välja keha siseselt ning sünnivad pojad, mitte munad. Üks emane boa suudab kanda tiinuse perioodil kuni 60 poega korraga. Pojad on 35 kuni 60 cm pikad ja kaaluvad umbes 65 kuni 85 grammi. Pojad söövad esimest korda alles peale oma esimest kestumist, mis peaks olema umbes 1 nädal peale sündi.

Kuningpüüton

• Kuningpüütonid on päris Aafrikast ning on väikseim Aafrika püüton. Seetõttu on ta saanud üle maailma ka väga hinnatud lemmikloomaks.
• Kuningpüüton on öise eluviisiga suhteliselt väikesekasvuline kägistaja.
• Täiskasvanud isendid on keskmiselt 90-120cm pikad, isased võivad harva kasvada kuni 150cm, emased kuni 180cm.
• Kuningpüütoni sugu on kõige lihtsam määrata suguküpsel isendil kloaagi juures asuvate “küüniste” järgi. Isastel isenditel on need küünised pikemad kui emastel.

• Suguküpsuse saavutavad isased isendid 6-12kuuselt ja emased isedid 12-36kuuselt. Lisaks suguküpsusele on oluline ka veel paaritatavate madude kaal. Paaritusealiste isaste madude kaal võiks olla vähemalt 800g ja emaste madude kaal 1200g. Emane madu muneb 3-11 muna, mis hauduvad 32 kraadi juures umbes 55-60 päeva.