Ruhnlane katkenud laevaühendusest: inimesed on kurvad. Terve talv on oodatud, et saaks kasvõi korra nädalas linna (83)

Silvi Meerits tuli Ruhnu saarele 30 aastat tagasi. Siis ei olnud saarel ööpäevaringselt elektrit ega muid mugavusi, mis on aastatega oluliselt paranenud. Aastatega on aga samaks jäänud laevaliiklus, mis käesoleval nädalavahetusel lakkab sootuks toimumast, sest rannikul ja merel puhub liialt tugev 15–18 m/s tuul.

„Saarel on ääretu vaikus, nagu 20 aastat tagasi,“ kirjeldab Meerits meeleolusid saarel. „Omainimesed on kurvad. Terve talv on oodatud, et suvel saad kasvõi korra nädalas ühepäevareisidega linna, aga ikka ei saa. Ei arsti juurde ega kusagile mujale. Mina ei ole Kuressaarde saanud viimane kuu aega.“

Vahetult enne jaanipäeva läks rikki 2012. aastal valminud kiirkatamaraan Runö, mis oli teel Pärnust Ruhnu Ringsu sadamasse. Laev sõitis ligi kolm tundi, kui pöördus tehniliste probleemide tõttu tagasi Pärnu. Tõeks said suurimad hirmud, parvlaev vajab parandustöid, mis võtavad aega kolm nädalat. Asenduslaevana toodi liinile 1965. aasta parvlaev Amalie, mis peaks sõidutama inimesi ühe–kahe päeva tagant Kuressaare Roomassaare sadamast Ruhnusse.

Päeval, mil meri on rahulik, jõuaks Amalie Ruhnusse nelja ja poole tunniga, ehk kaks korda aeglasemalt kui Runö. Päeval, mil tuul puhub merel tugevamalt kui 10 m/s, Amalie aga ei sõida. Randumine sadamasse oleks keeruline ning pikk loksuv sõit mõjuks laastavalt reisijate tervisele. Seega jääb ära plaanitud reedene sõit Ruhnusse ja pühapäeval sealt tagasi.

Põhi- ja asenduslaeva liinilt kadumine on pannud tugeva põntsu väikesaare elule, mille majanduslik külg keerleb suvitajate ümber. „Meie juurde ei saanud nüüd tulla kaks gruppi: ühes kaks inimest kümneks päevaks ja kakskümmend inimest kaheks päevaks. Nad seati lihtsalt fakti ette, et laev ei sõida,“ räägib Meerits, kes suviti aitab Ruhnu Tiigi talus majutust korraldada.

Vaikse nädalavahetuse plaanib ta koristamise ja tubade kordaseadmisega tegeleda. Kedagi enne järgmist nädalat saarele ei tule. Käesoleval nädalal on saare turismitaludest töötajad Ruhnust minema sõitnud, sest tööd ei ole.

Kihnu Veeteede juht Andres Laasma sõnul oli nädalavahetuse sõitudele broneeritud 34 piletit: 18 reedele ja 16 pühapäevale. Laev mahutaks kuni 40 reisijat, aga suvitajatele ei meeldi mõte, et Pärnu asemel tuleb mandrilt Saaremaale sõita, et siis veel mitu tundi saarele loksuda.

„Suurem osa inimesi, kes tahab reedel Ruhnule minna, tahaksid pühapäeval tagasi tulla,“ märgib Laasma, kelle hinnangul ei saa pidada Ruhnu praegust saare ja mandriga ühenduseta olemist eriolukorraks. „On ühteaegu nii õnn kui ka õnnetus elada Ruhnus, mis asub meie vetes nii-öelda keset suurt merd, mis tõttu ongi sinna jõudmine raske.“

Laasma tunnistab, et Ruhnu geograafilised ja looduslikud tingimused tekitavad põhilaevale Runöle raskusi, mistõttu vajab see paratamatult hooldamist. „Ruhnu saare jaoks ei ole olemas ideaalset laeva,“ ütleb Laasma.

Saare enda rahva aastaringseks teenindamiseks, et omainimesi ja kaupa vedada, oleks vaja aeglasema käiguga laeva. Suveks aga lisaks kiirkatamaraani, mis veaks turiste. „Katamaraan on alati ilmastikutundlik. Nädalalõpu ilmaprognoosi järgi ei oleks ka Runö sõitnud,“ nendib Laasma.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet oskas juba eelmise nädala prognooside põhjal öelda, et nädala lõpus muutub ilm hapuks. „Looduse vastu ei saa,“ ütleb ta. „Meie rahvas on harjunud tormise mere ja eraldatusega. Keegi paanikasse sellest ei lähe. Inimesed on ise teinud valiku, et siia tulla elama. Me lihtsalt loodame, et need kolm nädalat ei tekita hirmu gruppides, kes on plaaninud oma sõite Ruhnule pärast 15. juulit.“

Kuid on ka positiivseid uudiseid. Neljapäeval kell viis startis Kuressaarest abilaev Panda, millega toodi saarele toidukaupa, mida muidu näeks alles järgmise nädala esimeses pooles. Ka vallavanema sõnul on saar praegu sama tühi kui talvel, aga lisab, et sellele annab väikest hingamist Läti regatt, mis samuti neljapäeval saarele jõuab. Sadamasse tuleb paarkümmend jahti, ehk umbes 100 inimest. See annab väikese lootuse poepidajatele, mitte aga majutusasutustele.

„Taristu- ja majandusminister Kadri Simson andis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil teada, et koostöös vallavalitsusega plaanitakse võimaliku saamata jäänud tulu kompenseerimist,“ räägib Urvet veel saare helgematest uudistest. „Summad ei ole üüratult suured, aga ma numbriga praegu ei spekuleeriks. Ma olen saare elanikke sellest teavitanud ja need numbrid, mis ma olen mõnelt turismitalult saanud, on suhteliselt väikesed.“

Ühtlasi pakkus Simson Ruhnu probleemide lahenduseks soetada liinile uus peamasin, mis lubaks Runö Amalie asemele tagavaralaevaks seada ning praegu tekkinud olukordi vältida.

Laasma prognoosi järgi saab järgmisel nädalal laevaühendust Ruhnusse lahti hoida ning esimene reis Saaremaalt Ruhnusse peaks toimuma kohe esmaspäeval.