ÕHTULEHT RUHNUS | Vallavanem Jaan Urvet: mõtteliselt oleme Eesti osa, aga füüsiline eraldatus tekitab ikka ängi (14)

• Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) päästehelikopter kutsutakse Ruhnu 7-8 korda aastas, selleks kulub 45 minutit.
• Saarel on 9-klassiline põhikool, kus õpib üheksa last. Täiskohaga õpetajaid on neli.
• Külalisi tuleb saarele Rootsist, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja mujalt maailmast.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet kinnitab, et ruhnlane ei tunne ennast kui üksikul saarel. Ta teab täpselt, mis riigis toimub. „Mõtteliselt oleme ikka Eesti osa, hoolimata sellest, et Läti on lähemal. Aga just füüsiline eraldatus tekitab tõesti frustratsiooni ja ängi. Seda eriti keerulisel ajal, kui on pime ja tormine. Ajal, mil õigel ajal liikuma ei pääse,“ tunnistab Urvet.

Värvikas näide on kurb tõsiasi, et ruhnlase jaoks võib talveajal planeeritud nädalane reis välismaale kesta ühtekokku kolm nädalat või enam. „Ta peab saarelt lahkuma vähemalt nädal aega varem,“ ütleb vallavanem. Põhjus on lihtne – mitte kunagi ei tea, millal saarega lennuühendus ilma tõttu katkeb. Talvel ju laevaliiklus puudub. 

„Loovate logistikamängudega on ruhnlane harjunud, kuid ühel hetkel hakkavad need elu siiski pingestama. Aga olgem ausad, me oleme ise selle elukoha ka valinud,“ möönab vallavanem, et üleliia pole mõistlik kurta.

Urvet toob välja, et talvine transpordiühenduse katkemine on küllaltki tavapärane, kuid suviti on liiklus pigem stabiilne, seetõttu on ka kiirkatamaraan Runö rikkiminek ja sellest tulenevad probleemid leheveergudel niivõrd laia kajastuspinda leidnud.

Ruhnu on ideaalne elukeskkond

Kui jätta kõrvale logistika, siis vallavanemal jätkub Ruhnu kohta vaid kiitvaid sõnu. Saare keskuses on välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. „See on meil täiesti linna tasemel,“ uhkustab ta. „Meil on oma päästekomando, kiirabitöötajad. Seadmed tänava puhastamiseks, prügimajandus. Poed. Selles mõttes on ideaalne elukeskkond. Mina põlise pealinlasena ei kujutanud kümmekond aastat tagasi ette, et suudaksin Harjumaal elada. Aga näete, nüüd olen olnud neli aastat siin,“ õhkab Urvet.

Kui tõesti on vajadus patsient kiirelt haiglasse saada, siis lendab Ruhnu kohale Põhja-Eesti regionaalhaigla kopter. Lennureis Tallinnast saarele kestab 45 minutit, keskmiselt on aastas 7-8 väljakutset.

Ruhnu saarel on olemas 9-klassiline põhikool, kus õpib üheksa last. Täiskohaga õpetajaid on neli. Kui juba mandril on õpetajaid raske leida, siis imepisikesel saarel võib sobiva pedagoogi leidmine kujuneda kordades keerulisemaks. Igal aastal korraldab vald selleks konkursi. „Kui vastava pedagoogilise haridusega inimest ei leidu, siis võib kasutada valdkonna spetsialisti,“ selgitab vallavanem.

Saarel on olemas enda jäätmejaam, kus töötab üks ruhnlane. Saar soovib olla nii-öelda piinlikult korras. Ka kõige väiksemate metsateede peal on prügikastid. Prügivedu toimub kaks korda aastas, siis saadetakse selle ajaga kogunenud pahn laevaga mandrile.

Politsei jõuab saarele umbes pooleteise tunni jooksul ja tuleb kohale Saaremaalt. Vallavanem seejuures kinnitab, et Eesti riigi seadused kehtivad Ruhnus ikka. 

Kõige suurem huvi Ruhnu saare vastu on lätlastel ja eestlastel, kes on keskealised või vanemad. „Siia tuleb turist, kes tahab rahu ja vaikust, seda isoleerituse tunnet. Ja tulevad suuremad pered,“ märgib vallavanem. Suviti on Ruhnu sadam tihtipeale puupüsti täis jaht. Külalisi tuleb Rootsist, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja mujalt maailmast.

„Siia tulevad turistid nautima seda, mida võib-olla mujal ei ole,“ arvab Urvet.

Ruhnu ainus kodutu on koristaja Merle

Ruhnu saarel on probleem elamispinnaga, mistõttu peab Merle elama seal kus juhtub. Talvel ööbib ta näiteks kultuurimajas, kuid suvel peab ta leppima telgiga. Iseenesest ei tee ta sellest suurt numbrit, sest enda sõnul on ta veidi lillelaps. Siiski ootab ta, et avaneb võimalus, et sügiseks vabaneb saarel mõni kindlam elukoht.

„Magamistoa juures on kuiv. Ma panin lisaks sinna kile,“ näitab Merle telki, milles ta on kevadest saadik elanud. Ta möönab, et läks ostuga veidi alt ja telk on mõnest kohast praak. Tugev tuul on selle mitmest kohast puruks rebinud ja ta peab katust üksjagu lappima, et vihma sisse ei tuleks.

Merle koristab koolimaja, kuid teeb tööd mujalgi. „Tööd Ruhnus jagub,“ kiidab naine ja lisab, et ta oskab veel ka maalritööd teha. Suviti töötab ta ka kohalikus turismitalus. Praegu aga saarel külalisi ei ole, misttõttu abikäsi seal ei vajata.

Merle elab praegu Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluva hoone kõrval ja hetkel käivad vallal riigiga läbirääkimised, et naine saaks talveks ikka kindlamale pinnale.