Jääkaru NordVideo: Martin Ahven
Loomad
11. juuli 2018, 17:53

ÕL VIDEO JA GALERII | Tallinna loomaaia jääkaru Nord peab sööma antidepressante (11)

„Nordi käpa haavand on seotud psühholoogilise probleemiga, mitte konkreetselt trauma, haiguse või kasvajaga nagu algselt arvati,“ räägib Eesti Maaülikooli kliiniline juht ja veterinaar Aleksandr Semjonov, kes ühtlasi ka ise tegeleb jääkaru Nordi probleemiga.

„Me saime kätte kõik viimaste proovide tulemused. See võttis küll natukene rohkem aega, kuna me saatsime proovid Inglismaa keskusesse, mis tegeleb just loomaaia ja selliste eksootiliste loomade proovidega ja sealt lõpuks tuli vastus,“ sõnab Semjonov.

Selgus, et Nordil on obsessiiv- kompulsiivne häire. „Reaalselt on tegemist stereotüüp käitumisega, mis on väga levinud loomaaia loomade seas. Näiteks kui lapsel on mõni väiksem haav, millel on kärn peal ja kui ta kogu aeg seda nokib ja katsub, siis see ongi taoline käitumine.“

„Nordi käpa probleemid algasid päris ammu ja esimesed sümptomid hakkasid ilmnema juba kolm ja pool aastat tagasi. Tol ajal oli tema ravi ainult sümptomaatiline ja haavandi tegelikku ja kindlat põhjust ei teatud,“ räägib Semjonov ja lisab, et Maaülikool hakkas Nordiga tegelema tänavuse aasta mais.

Jääkarule manustatakse antidepressante

Semjonov märgib, et jääkaru ravida on väga keeruline, sest Nord pidevalt lakub enda käpa haavandit. „See on tingitud sellest, et ta elas varem väikestes ruumides ning tal ei olnud eriti midagi teha. Lõpuks leidis ta endale tegevuse, ta otsustas, et hakkab ennast lakkuma. Kui tegu oleks koera või mõne muu koduloomaga, siis me saaksime talle krae panna, et ta ennast ei lakuks. Aga kuna karule, kes kaalub 400 kg sellist kraed panna ei saa, siis tuleb leida mõni muu tee,“ märgib Semjonov, kelle sõnul võetud proovid tõestasid, et kõik haavandil olevad bakterid pärinevad suust.

Aleksandr Semjonov Foto: Martin Ahven

„Ainuke vahend, mida me saame tänapäeval ravimiseks kasutada on antidepressandid, need samad, mida kasutatakse ka inimeste puhul. Antidepressandid on sellised, mis n-ö parandavad tema tuju. Ehk siis ta ei laku enam nii intensiivselt oma käppa,“ sõnab Semjonov.

Tablette manustatakse suu kaudu, koos liha ja kalaga. „Tema puhul pole tablettidega üldse mingit probleemi, tema sööb neid hea meelega, kuna ta on nendega harjunud.“ 

Mees lisab, et Nord saab antidepressante kolmandat nädalat. „Me juba näeme, et tegelikult ta lakub haava palju vähem. Ka talitajad on öelnud, et võrreldes paari nädala taguse ajaga, on tema käpa olukord tunduvalt parem.“

Semjonovi sõnul võib ravi kesta väga kaua. „Kui ma teen väga optimistliku prognoosi, siis mina ütleksin, et kui aasta jooksul haav paraneb, siis tulemus oleks väga hea. Kui ma käisin teda täna hommikul vaatamas, siis ma nägin, et tema käpp on läinud kuivemaks, turse väiksemaks ja ta enam ei lonkanud. Ma loodan tõesti, et kui ta kahe kuu pärast tänu nendele ravimitele enam ei laku ennast, siis aeglaselt hakkab käpp paranema.“

Semjonov räägib, et jääkarule tuleb leida erinevaid tegevusi ja võimalusi, mis kulutaksid võimalikult palju tema energiat. „Nord saab soolases vees ujuda, mis omakorda seda haavandit ravib. Me oleme talle vette pannud ka mänguasju. Näiteks me paneme ämbri sisse puu- ja juurvilju, kallame sinna vett peale ja paneme jäätuma. Ühesõnaga tekib selline suur jää tükk, kus sees on porgandid ja õunad. Siis me viskame selle vette ja ta mängib sellega ja närib päris pikalt, kuni söögi kätte saab. See on selline mänguasi, mis parandab tema käitumist.“

Hoolimata käpa haavandist on Nordi üldine tervis hea. „Me võtsime temalt protseduuri ajal ka vereproove ja meeldiv üllatus oli see, et kõik tema teised elundid olid korras," märgib Semjonov.

Samuti on jääkaru söögiisu väga hea. „Kuigi praegusel hetkel, kui emasel on jooksuaeg, siis tal ei ole aega söömiseks,“ naljatleb mees.

Psüühilistest teguritest tingitud probleemid on loomaaias laialt levinud

Semjonov märgib, et loomaaias on psüühilistest teguritest tingitud haigused väga suureks probleemiks ja need probleemid väljenduvad väga erinevalt. „Ma olen tähele pannud, kuidas psühholoogilised probleemid loomadel nt tsirkustes näevad välja. Mõned loomad lakuvad ennast, mõned kõiguvad edasi-tagasi. Võib näha küllaltki palju elevante, kes inimeste arvates tantsivad, kuid tegelikult on see tüüpkäitumine, kuna neil ei ole midagi huvitavat teha.“

„Jääkaru puhul on näha arengut. Kui varasemalt oli ta väiksemas puuris, mis soodustas sellist käitumist, siis siin aedikus ta ainult ei lama, vaid kaevab ka väga intensiivselt maad. See ongi see viis, kuidas loomad saavad kasutada oma loomulikku käitumist. Nad jalutavad, kraabivad, mängivad, ronivad. Tähtis on, et loomal oleks midagi teha,“ rõhutab Semjonov.