EESTI PARIMATE AJALEHTEDE KODU: kannatab kuumaloidude reporterite puuduliku artiklisaagi käes.Foto: TAIRO LUTTER
Kräpp | Ajaviide
18. juuli 2018, 17:22

KRÄPP | KUUMALAINE MÕJU: ajakirjanikud on loiud ja ei anna artikleid, lehed järjest tühjemad (3)

Erakordne kuumalaine ei ole mõjutamata jätnud ka ajalehtede toimetusi. Pidevad vaidlused konditsioneeri töörežiimi üle ja higiste kolleegide lõhnad on ajakirjanike pead tõeliselt segi ajanud.

Eelmise aasta parim uudistereporter Kristjan Riik tunnistab, et hommikusel koosolekul mõtleb ta pigem rannast. "Jah, nii on. Tullakse jälle küsima, et mis täna kirjutad ja siis mõtled, et mis ma mingist tõsisest asjast ikka kirjutan - läheks parem randa," tunnistab kahurreporter.

Ka uudistejuht Jaan V. (nimi toimetusele teada) tõdeb, et ega ajakirjanikelt head saaki loota pole. "Igal hommikul näed, kuidas nende silmad on hägused, mõtted hajevil ja mõistad kohe, et sel aastal on lehetoimetajale tõeliselt raske aasta. Eelmisel aastal viis saagi muidugi erakordselt märg ilm ja mitu lugu pidime lehemädaniku tõttu avaldamata jätma."

Igapäevaselt tähendabki reporterikasvataja elu pidevalt reporterite randa saatmist. "Siis tulevadki lood jäätisest, vetikatest, vetelpäästjatest, topless-päevitajatest. Samas on ju palju olulisemaid teemasid - siiamaani tahaks teha lugu Gonsiori tänaval valitsevast ebaõiglusest, kuid kõik uudistereporterid on taas randa saadetud," kurdab tuntud ühiskonnakriitik Aadu H.

"No ma ei saa ju hoida ajakirjanikke palavas kontoris - 70 kilogrammi kaaluvad loomad lähevad ju nii täiesti loiuks. Variant oleks tööle panna konditsioneerid, aga see mõjutab nõrgemate isendite tööandi - mõni võib puhtast kurjusest isegi vastu konditsioneeri amokki jooksma hakata ja lõhkuda nii enda kui ka temperatuurihoidiku," pareerib süüdistusi Jaan V. "Meil on küll üks väga hea köietaltsutaja Liis V., kes suudaks raevukamad külmavaresed kinni siduda, kuid siis jääks nende saaks täitsa kinni - mokk kinni, saba lahti! Või kuidagi nii."

Ajakirjandusminister Rein L. riigi poolt sekkumiseks hetkel põhjust ei näe. "Eks me mõista ka lehetöötajate probleeme, saame ka aru, et näiteks Küprose leheneeger saab tähemärgi eest 56 protsenti rohkem dotatsiooni, aga see on meie tänapäevane elu muutuvas geopoliitilises olukorras," vabandab minister.

Lehetöötajaid ministri vabandussõnad muidugi ei lohuta. Lubatakse tõsisemaid vastuaktsioone - käiku võivad minna mitu kuud varuks seisnud ja juba kergelt hapukad lehelood, lumehangede vahel tehtud originaalpiltidega intervjuud, ariklid hapukurkidest ja maasikahindadest, aga ka lihtsalt suured postrid paljakehalistest teetöölistest.