siin jäid veel mainimata mandavoškad, on vast tüütud isendid, nende vastu aitab karvade eemaldus - lageda maa peal reeglina inimese eest plehku ei pane.
elan maal ja selle kuuma ilmaga maadlen igapäev parmude, herilaste ja isegi porilastega, ükspäev sain herilaselt nõelata, mitu torget pani ära, nüüd kui herilast näen, siis panen suure kisaga jooksu, parmud on tüütud, ning toas ajan piitsaga porilast taga, eelmine suvi oli puuk ennast kanni vahele sättinud, õnneks sain eemaldatud ja veel sääsed ründasid mind terve parvega, pärast olin kuplaid täis, nagu oleks nõgesepõõsas käinud
Toomi-tarakanidega peab kohtuma iga päev, kratsid ja sügeleb, tahaks neid nii tappa aga ei saa ! Sigivad kiiremini kui meie ! Neid jätkub nii maale, metsa kui linna ! Peaks olema selline Novitsoki taoline aine, mis võtaks liigipõhiselt, ainult Toomi-tarakane ja siis jääb sügelemine ise-enest järele ... !?
Kui just metsa ei lähe, on kõige hirmsamad kihulased ! Sääsk, see vana raisk, pureb-kratsid ja kõik ... aga kihulaste töö lööb välja alles järgmisel-teisel päeval ! No nende vastu olen allergiline, nädalapäevad võib end kratsida ja tohterdada....ja neid ei tunne kui purevad ! Õudus !!!
Inimesed räägivad, et kardavad vaablasi. Need olevat suured kui pöidlad, põrisevat nagu helikopterid ja kui nõelama juhtuvad, krabavat lausa tüki küljest. Tegelikult on vaablane hoopis teine ja täiesti kahjutu putukas, vapsik on see, keda pisut peljata tasub.vaablane on taimtoiduline
KOMMENTAARID (21)