Kuuvarjutus reedel kell 23.40-00.15 Jõgevamaal, Veia külasFoto: Toomas Assak
Eesti uudised
27. juuli 2018, 23:37

FOTOD | KAS TEADSID? Sajandi pikima kuuvarjutuse põhjustab Kuu asetus ja liikumistee (70)

Reedel saab tavalaotuses näha muljet avaldavat kuuvarjutust, mida on juba tituleeritud sajandi pikimaks. Harrastusastronoom Martin Välliku sõnul võib saabuvat varjutust sel moel kirjeldada küll. Nimelt asub Kuu maakerast võimalikult kaugel ning läbib Maad varju keskelt.

27. juulil toimuva kuuvarjutuse kestvuseks on hinnatud 1 tund ja 43 minutit ning see on nähtav Lääne-Austraalias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Täielik kuuvarjutus algab Eesti aja järgi 22.30.5 ja lõpeb pärast südaööd, 28. juulil kell 00.13.11. Ees ootava kuuvarjutuse muudab eriliselt pikaks asjaolu, et Kuu liigub Maa varju kõige tumedamas osas.

„Ma ei ole ise neid numbreid üle kontrollinud, küll aga on kaks asjaolu, mis kallutavad mind uskuma, et see kuuvarjutus on üks pikimaid,“ ütles skeptikute veebikeskkonna eestvedaja ning astronoomiahuviline Martin Vällik. „Esiteks on Kuu varjutuse ajal apogees (see on Maast kõige kaugem punkt Kuu orbiidil, –toim.) ehk ta on Maast võimalikult eemal. See tähendab seda, et see Kuu kujutis, mida me vaatame, on väiksem võrreldes tavaoludega. See aga tähendab jälle seda, et kui Kuu Maa varjust läbi läheb, siis ta viibib oma väiksuse tõttu seal pikemat aega.“

Kuuvarjutus reedel kell 23.40-00.15 Jõgevamaal, Veia külas Foto: Toomas Assak

Teise asjaoluna toob Vällik välja Kuu orbiidi, mis kuuvarjutuse ajal läbib Maad varju keskelt, pikendades varjutuse pikkust. „Need asjaolud kokku mängivad meile kätte sellise pika kuuvarjutuse,“ märkis Vällik. „See annab hea võimaluse kuuvarjutuse pildistamist harjutada. Esimene pilt ei pruugi küll õnnestuda.“

Maailma lõppu ennustavate usulahkude liidritele meeldib sedasorti päevi nimetada viimseteks, seda enam, et Maa vari annab Kuule purpurpunase varjundi – sellist nähtust on nimetatud verekuuks.

Martin Vällik. Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

Skeptikuna näeb Vällik kuuvarjutuse sidumist viimsepäevaga vaimse tervise küsimusena, aga füüsika aitab verekuu omapära selgitada. „Nähtus tuleneb meie maakera atmosfäärist, mis hajutab sinise ja rohelise valguse laiali ning laseb otse läbi tulla pikema lainepikkusega punasel valgusel, nagu me näeme üsna tihti päikesetõusu ja -loojangu ajal. Sama asi toimub siis kuuvarjutuse puhul,“ selgitas Vällik. „Maa atmosfäär murrab valguskiiri, ta hajutab sinist ja rohelist valgust laiali ning murrab punast valgust niimoodi, et seda satub maakera taga olevasse varju, mis siis valgustab selle kuu pinna punaselt ära.“

Kõige tähtsam nõuanne, mida algaja varjutusevaatleja peaks silmas pidama, on valida õige asukoht. Kuna reedene kuuvarjutus ilmub silmapiirile Kagu-Eestist, peaksid Kuu-huvilised asuma vaatluspostile sinna, kus nimetatud ilmakaar oleks puhas kõigest sellest, mis vaatepiiri võiks segada. „Mida pikem kagusuunaline vaade, seda parem on,“ ütles Vällik, soovitades kuuvarjutust jälgida näiteks mere ääres, põllul või kuskil künka peal, kus kagusuund on tühi puudest-majadest. „Huvitav on Eesti vaatajatele see, et Kuul on juba tõustes [punakas] vari peal. Tasub kohe vaatluspositsioonile asuda.“

Teine soovitus oleks soojad riided kaasa võtta, aga kuna õues on sajandi palavus, ei tasu sellele soovitusele erilist tähelepanu pöörata.