Tohoh! Pärnus möllas vesipüks! (11)
Vesipüks ehk pilvesammas on laias tähenduses ükskõik milline tornaado vee kohal, olles tavaliselt 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Maismaale jõudes vesipüks enamasti hajub ega tekita kahju.
Parasvöötmes on vesipükside tekkeks soodsad tingimused siis, kui sooja vee kohal on külm õhumass, mistõttu õhu vertikaalne liikumine on soodustatud ja arenevad konvektsioonipilved.
Vesipüksid ei ime vett üles, küll aga võib vesipüks pihustada vett, mistõttu tekib pritsmetest pilv samba alumisse ossa. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv. Kuna rõhk langeb õhu pöörlemisel, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi algul lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja.
Vesipükse võib veel tulla
Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi lahel ja Soome lahel. Vesipüksihooaeg on augustis ja septembris, kui vesi on soe, aga kohale võivad jõuda üpris külmad õhumassid. Mõnikord võivad tekkida vesipüksiseeriad, mis tähendab, et korraga tekib mitu vesipüksi või tekivad need üksteise järel.
Ilmateenistus on andnud hoiatuse, et täna võib mitmel pool olla äikest, rahet ning tugevat vihmasadu. Ilmselt on praegu just sobiv ilm vesipükside tekkeks.
Homme varahommikul on saartel ja Lääne-Eestis mitmel pool äikest.
— 🌩Teeilmakeskus❄ (@teeilm) August 11, 2018
Päeval levib äikeste vöönd üle Eesti. Kohati kaasneb äikesega rahe ja tugev vihmasadu, samuti tugevad üle 20 m/s ulatuvad tuuleiilid.
Hoiatuse koostas: Riigi Ilmateenistus pic.twitter.com/kYdJNKrirn
Kommentaarid