Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
19. august 2018, 00:02

Metsloomaühing hädas: inimesed segavad loodust ja püüavad kullide käest jäneseid päästa (15)

Metsloomaühingu infotelefonile helistavad inimesed, kes astuvad teadmatusest looduses toimuva loomuliku protsessi vahele ja kahjustavad ise oma tegevusega metsloomi ja -linde.

Õhtuleht avaldab Metsloomaühingu Facebooki postituse täismahus.

“Halloo, kas loomakaitse?”
“Eesti Metsloomaühing kuuleb!”
“Teate, siin põllul on meil üks jänesepoeg hädas, te peate kohe tulema!”
“Mis juhtus?”
“Vaadake, mingi kull tahtis jänest püüda ja sööstiski vaesekesele kallale. Aga ma sain jaole! Viskasin kulli kivide ja mullatükkidega ja kull lasigi jänese lahti.”
“Miks te ometi seda tegite?”
“Mis mõttes miks, see on ju väike armas jänesepoeg! Aga nüüd ta kukkus kõrgelt maha ja sai viga. Te peate tulema ja teda aitama!”
“Kas te saate aru, et te rikkusite oma teoga ära selle kulli söömaaja ja jätsite ta nälga ning lisaks on nüüd täiesti asjatult vigastatud jänesepoeg piinlemas?”
„Tulge kohe kohale, te saate selle eest palka, te olete riigiamet!“
„Oi , te eksite! Me oleme vabatahtlikud, me teeme seda kõike oma vabast ajast ja me ei saa palka!“
“Mida....? Kas te ei tulegi, ikka väga lollakas ja mõttetu organisatsioon... kui te ütlete et aitate, siis te peate metsloomi ju igal ajal aitama ja kohe tulema! Ma niigi kulutan siin praegu oma aega, tulge ja viige ta kohe arsti juurde nüüd!”
„Kas te saate ehk ise selle vaese jänesepoja nüüd arsti juurde viia?“ 
„Mina? Ja kes maksab selle eest, kas teie?“
Kõne lõppeb helistaja sajatuste saatel.

Jänesepoeg määrati tänu inimese sekkumisele tunde piinlema. Kull jäi toiduta. Võib olla oli mitme päeva jooksul see ta esimene toit ... me ei tea. Võimalik, et tal ka pojad toita. Võimalik et ta on homme kuskil teeservas – nälginud või nõrkenud ja hoopis tema vajab abi... sest inimene sekkus sinna kuhu ta poleks pidanud sekkuma.

See on vaid üks näide ... kuid selliseid kõnesid saame me viimasel nädalal juba korduvalt. Metsloomaühingu infotelefonile helistavad inimesed, kes astuvad teadmatusest looduses toimuva loomuliku protsessi vahele ja kahjustavad ise oma tegevusega metsloomi ja -linde.

Siinkohal kasutamegi võimalust ja peame vajalikuks veel kord kõigile selgitada, et:
• Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikest koosnev ühendus ja me ei saa tasu. Pigem vastupidi, me ostame toitu ja ravimeid ning sõidame loomadele järele oma raha eest;
• Me saame aidata metsloomi vaid tänu annetustele sest enamus meie kätte sattunud loomi ja linde vajavad kas arstiabi kliinikus või ravimeid; 
• Me abistame ja aitame loodusesse tagasi inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsoomi ja -linde.

Jah, Metsloomaühingu hoiukodudes võivad kõrvuti abi saada nii jänesed kui kakud. Kuid me ei sekku iial looduse ringkäiku ja me ei päästa jänesepoegi röövlindude käest või toonekurgi rebaste käest. Röövlinnu või kiskja küüniste vahele sattunud saakloom on määratud surema, see on osa looduse loomulikust ringkäigust ning selles olukorras „päästma tõtates“ tekitate te vaid põhjendamatuid piinu saakloomale ning rebite toidu eest ära kiskjal, kes teie tegevuse tõttu homme ise päästmist võib vajada.